Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/03/11922283t1h6397.jpg)
Pikk ja pime talveperiood on möödanik ja kevad on käes. Õpilastel on veel viimased kuud tõsist pingutamist, enne kui pääsevad kosutavale suvepuhkusele. Paljudel koolilastel on aga kõige pingelisem aeg ees – kontrolltööd ja eksamid nõuavad oma panust.
Juba praegu on märgata koolilaste seas suuremat väsimust, keskendumisprobleeme ja ka meeleolumuutusi. Lõppemas on tõsisemate viirushaiguste periood ja läbipõetud kergemad või raskemad haigused on laste immuunsüsteemi nõrgestanud. Üldjuhul ei paku talveperioodil ka toidulaud nii vitamiinirikast toitu, kui kasvav organism vajaks. Seetõttu tuleb ka kevaditi, kui päike käib juba kõrgemalt, laste tervisele erilist tähelepanu pöörata.
Mida siis teha, et lapsed kevadest täit rõõmu saaksid ja ka viimased õppekuud edukalt mööduksid? Särav päike ja värske õhk on kevadel võimsad meeleolu parandajad. Kindlasti tuleks lapsed vähemalt 30–60 minutiks õue värske õhu kätte saata. Eriti hästi mõjub, kui saab kergelt sörkides kogu keha läbi tuulutada, seda on tore teha ka koos perega. Õhtud muutuvad järjest valgemaks ja seega peaksid lastevanemad jälgima, et lapsed end liiga hilisteks tundideks õue ei unustaks, sest igaöine uni võiks kesta vähemalt kaheksa tundi. Parajalt puhkust ja hea uni on võtmeteguriks, et hommikul rõõmsalt ärgata ja erksal meelel kooliteele asuda. Tänapäeval saavad lapsed vajalikke lisaunetunde juurde niinimetatud ekraaniaja arvelt. Teleri, arvuti ja muude nutiseadmete kasutamise aeg peab olema igal juhul mõistlik ning ka vanematel on võimalik siin palju ära teha ja olla ise heaks eeskujuks.
Immuunsüsteemi tugevdamisel on abiks sellised lihtsad võtted nagu vahelduv dušš, kord nädalas saunas käimine, kindlasti ka positiivne ja rõõmus meel, ning muidugi ei saa mööda tervislikust ja mitmekesisest menüüst, kus rohkelt puu- ja köögivilju. Immuunrakkude parim toit on C-vitamiini kõrval A-, E-, B-rühma vitamiinid, D3-vitamiin, foolhape ning mineraalainetest raud, tsink, mangaan, vask, jood, seleen. Stressirohkel perioodil toetavad organismi vitamiinide ja mineraalide tasakaalustatud komplekspreparaadid.
Panen vanematele südamele, et nad aitaksid tähele panna lapse esimesi väsimuse ja stressi tundemärke, kuna lapsed ise ei oska muutusi märgata ega kurta. Muredest ja raskustest saame kergemini üle, kui neid jagada vanemate, sõprade ja teiste lapse arengus osalevate täiskasvanutega, näiteks treeneri, klassijuhataja ja kooliõega. Kindlasti ei maksa pead jaanalinnu kombel liiva alla peita ja loota, et lahendused saabuvad iseenesest.
Terveks ja tugevaks muudavad meid liikumine, värskes õhus viibimine, mitmekesine ja tervislik toit, lahe ja pingevaba õhkkond, ilus päikseline ilm, piisav uneaeg, positiivne mõtlemine ja endast hoolimine. Nii lihtne ja nii raske see ongi.