Leivanappust korvati ohjeldamatu joomisega
100 aasta eest Rakveres

Tellijale
avatud

Rahva seas väga populaarne seltsitegelane ja pritsimees lihunik Magnus Baumann valiti linnanõunikuks.

FOTO: SA Virumaa Muuseumid

Vabadussõda jätkus, meie piiri taha koondas Nõukogude Venemaa üha enam väeüksusi. 1919. aasta kevadel oli seal juba 80 000 punaväelast. Kiiresti kasvas ka Eesti armee, kus mai alguses teenis 74 500 sõjameest. Kohtadel värvati kaitseliitlasi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Märtsi alguses Tallinnas toimunud Kaitseliidu ülemate koosolekul määrati kindlaks Virumaal tegutsevate üksuste suurus: Rakveres 95 meest, Kundas ja Jõhvis 35, Aseris 25.

Üsna pea need arvud muutusid, kaitseliitlaste arv kasvas. Kaitseliit tegeles oma liikmete sõjalise väljaõppega. 23. aprillil 1919 teatas Virumaa Kaitseliidu ülem Aleksander Aren vabariigi sisekaitse ülemale, et Virumaal on alates 11. aprillist korraldatud seitse kümnepäevast õppust, mille sisuks “... seisak, pöörded, viiruõppus, rühmaõppus, püssivõtted, laske eelharjutused ühes püssiosade lahtivõtmisega. Iseäralist rõhku sai pandud ahelrea õppuse ja laskeharjutuse peale, kus juures 30% trehvamist oli”. Juurde saadi ka relvastust. 7. mail 1919 oli Rakvere linna kaitseliitlaste kasutuses 386 püssi, enamasti Vene ja Jaapani päritolu, 36 380 padrunit, kaks kuulipildujat (Maksim ja Lewis) ning viis mõõka. Relvastuse kontrollimiseks oli Kaitseliidu staabi juures ametis püssimeister, tsaariarmees teeninud Hugo Supper. Tulirelvade hooldamise ja parandamisega tegelesid kaitseliitlased, erialalt lukksepad või mehaanikud. Töötati üheskoos Voldemar Mannovi lukksepatöökojas Aleksandri (Võidu) tänaval.

Tagasi üles