Kuidas on oodatav majanduse jahtumine ja eurokriis tuntav teie ärivaldkonnas?
Küsitlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viktor Jullinen
Transpordifirma Kunda Mobil juhatuse liige
Uudised euroliidu võlakriisist ja majanduse jahtumisest on teinud ka Eesti ettevõtjad ettevaatlikuks. Uusi investeeringuid kardetakse teha ja firmade arendamisel finantsriske ei võeta. Esialgu on meie transpordifirma oma püsikliendid säilitanud. Kuid tuleviku suhtes kindlust pole.
Jüri Vilimaa
Kütusefirma Kaarma KT juhataja
Kütuse ostmisel majandavad firmad päeva kaupa ja mingit suuremate koguste etteostmist pole. Lisaks majanduse jahtumise juttudele mõjutab firmade tegevust kindlasti ka talve saabumine, kus osa sesoonselt aktiivsemalt tegutsevaid ettevõtteid tõmbab oma tegevust koomale. Samuti käituvad kütuse eratarbijad. Kütust ostetakse väiksemates kogustes ilmselt nii materiaalsetel kaalutlustel kui seoses sellega, et talvel eraautode kasutamine väheneb.
Heiki Hallik
Pagaritööstuse ASi Hallik tegevjuht
Jahtumine majanduses on tunda ja see avaldub ka tarbimise vähenemises. Võrreldes möödunud aasta novembriga on pagaritoodete ostmine mõnevõrra vähenenud, kuid langus ei ole olnud suur.
Praktika on näidanud, et toiduainetööstuses tulevad tagasilöögid tavaliselt pooleaastase nihkega ja sellega oleme arvestanud.
Meelis Annus
Swedbanki Põhja-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja
Laenude võtmisel ollakse ettevaatlikumad ja sellel on seos nende juttudega kriisist. Augusti lõpus oli veel aktiivne laenamine, nüüd oodatakse, kuhu selle kriisiga välja jõutakse. Liisitakse küll, aga suuremad investeeringud on ootele jäänud. Tuleks muidugi mõelda, kui pikaajalise nõudlusega on toode, mille arendamisse investeerida tahetakse, ja kui on nõudlust ette näha, siis võiks plaanid teoks teha. Näiteks toiduainetööstuste puhul. Süüa tahavad ju kõik ikka.
Tiina Ormisson
SEB Panga Ida regiooni juht
Heitlikud ajad majanduses on kestnud juba mõnda aega ja hea märk on see, et kliendid hakkavad uue keskkonnaga ära harjuma. Meil tuleb kohanduda keskkonnaga, kus on defitsiit eelkõige usaldusest, optimismist ja julgusest. Võib arvata, et hetkel maailma majanduses toimuv ongi uus reaalsus, mis iseloomustab vähemalt paari järgmist aastat. Eesti olukord on kriisi teise vaatuse eel siiski üpris hea, kuna meie finantssüsteem põhineb tugevatel Põhjamaade pankadel, keda nähakse ka mujal maailmas “turvalise sadamana”. Ollakse ettevaatlikumad riskide võtmisega. Otsused on rohkem läbi mõeldud, plaane tehes arvestatakse ka riskistsenaariumidega.
Erki Kilu
LHV Panga juhatuse esimees
Nii erakliendid kui ka ärikliendid tegelevad endiselt oma laenukoormuse vähendamisega ja vaba raha hoiustamisega. Kuna ebakindlus püsib, siis uusi projekte alustatakse vähem. Samas otsitakse vaba raha paigutamiseks kindlaid kohti ja eelkõige kasvavad hoiuste mahud nii meil kui Eestis tervikuna. Kui nii edasi läheb, siis aastal 2014 võime Eestis jõuda olukorda, kus laenude ja hoiuste mahud on jälle võrdsel tasemel. Viimati oli see nii 2002. aasta lõpus. Selline tasakaal ja väiksem sõltumine välisest finantseerimisest oleks Eesti majandusele tervikuna üsna tervendav ja näitaks meie pangandussüsteemi tugevust.