Väike-Maarja vallavolikogu kinnitas Väike-Maarja aleviku, Triigi küla ja Rakke aleviku kaugküttepiirkondade määruse.
Rakke kultuurikeskus tahetakse viia lokaalsele küttele
Selles on sätestatud muu hulgas kolme kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja sellest eemaldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustused. Uus määrus aitab ühtlasi lahendada vana mure, mis on seotud Rakke kultuurikeskuse kütmisega.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis, et asula teistest hoonetest eraldi paiknevasse Rakke kultuurikeskusesse, kus varem asusid vallavalitsuse ruumid, viib nelisada meetrit amortiseerunud soojustorustikku. Oma aja ära elanud suurte soojakadudega torustik põhjustab kohalikele tarbijatele suuremaid küttearveid, millele soovitakse uue kütteperioodi alguseks lõpp teha.
Teemale läbi huumoriprisma lähenedes tõdes vallajuht, et kultuurikeskusse viinud soojustorustiku üks väheseid kasutegureid oli see, et talviti püsis osa Rakkest tänu lekkivatele torudele mõnevõrra lumevaesem.
Vald plaanib enne uue kütteperioodi algust kultuurikeskuse kohalikust kaugküttepiirkonnast välja viia ning projekteerida ja ehitada hoone kütmiseks lokaalse katlamaja. Plaani arutati möödunud sügisel ka Rakke piirkonna soojatootja SW Energia esindajatega. “Nende sõnum oli, et teeksime otsuse ära, sest vastasel juhul toob see Rakke elanikele lisakulusid. SW Energia planeerib omakorda investeeringuid Rakke kolme suurde katlamajja ning soovib enne otsuste langetamist teada valla seisukohta kõnealust hoonet puudutavas küsimuses,” rääkis Indrek Kesküla.
See, kas tulevast katlamaja hakkab käigus hoidma vald ise või mitte, sõltub vallavanema sõnutsi mitmest asjaolust. Selgus saabub enne uut kütteperioodi.
Rakke kultuurikeskuse katlamaja projekt valmib kava kohaselt mais, misjärel plaanib vald küsida keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust ehituseks. (VT)