Rakvere Rattabaasi leti taga seisab kõhetu habetunud noor mees. Rattailmas teatakse teda kui Estonian Emperori, kuigi ta ise vaidleb vastu: hüüdnimi olevat fännide leiutis, mis massidesse ei levinud. 2010. aasta suvel sõitis ta Giro ühel etapil välja kuuenda koha. Pool aastat hiljem, olles ilmselt elu parimas vormis, komistas aga üürikorteri trepikojas ning põlv läks nii katki, et profiratturi karjääril oligi kriips peal.
Tellijale
Eesti keisri valus kukkumine. Profikarjäär lõppes kodutrepil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Kriidile (35) oli 2010 unistuste aasta. Endalegi pisut ootamatult õnnestus tal sõlmida Cofidise meeskonnaga rattaprofi leping. Giro d’Italia ühelt etapilt tuli kuues koht ja konkurendid näitasid uustulnukale püstist pöialt. Eesti grupisõidu meistritiitliga kaasnes sinimustvalge võistlussärk, mis rattamaailmas väärt trofee. Ka kodus oli kõik hästi: võistlustelt ootasid teda koju Sandra ja pisitütar Jette.
Saatusliku kuupäeva numbrit Kalle ei mäleta. Igatahes oli 2011. aasta jaanuar. Ilm Lõuna-Prantsusmaal oli ilus. Äsja oli lõppenud Cofidise treeninglaager Saint-Aygulfis ja mees naasis oma üürikorterisse Nice’is. Laager õnnestus, vorm oli hea ja Kalle Kriit oli valmis elu parimaks hooajaks. Nii ta vähemalt lootis.