Juhtkiri: ümar aeg
9. aprill 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos kevadväsimusega on saabunud poliitväsimus. Inimesed on väsinud trallist, mis pärast valimisi keskerakonna, Isamaa ja EKRE ümber lahti on läinud. Ilmselt on väsinud ka poliitikud ise, sest koalitsioonilepe on sama igav ja perspektiivitu kui lume alt välja sulanud koerajulk.
On väga palju liigset ümarust, mis tekitab rohkem küsimusi, kui pakub selgust. Vaatame üle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse – miks, kas see on halb? Mis seal võiks parandamist vajada?
Soodustame inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse – aga kuidas ometi? Millega võidakse maale meelitama hakata?
Parandame elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt – see on üleüldse üsna segane sõnade kombinatsioon ... Mida see tähendama peaks, ei saa aru ka siis, kui mitu korda lugeda.
Peame oluliseks kvaliteetset ja mugavat rahvusvahelist lennuühendust Eestiga – kas selline väide käib ikka koalitsioonilepingus?
On natuke kummaline, et ministriamet on midagi, mida pakutakse präänikuks truule parteisõdurile.
Ilmselt pole poliitikutele nende kiires igapäevatöös õpetatud eesmärkide seadmist: koalitsioonilepe pole ju miski ulmeplaan järgmiseks pooleks sajandiks, vaid meie riigi juhtimise ja elu parandamise põhidokument kõigest neljaks aastaks.
Selle asemel et eesmärgid oleksid selged, sihipärased ja ametkondadele mingeid konkreetseid tärmineid seadvad, heietatakse juba tehtu ümber ning rõhutakse sellele, mida kindlasti ei tehta. Ka ministrikohtade jagamisel on lähtutud uudsest loogikast. Kummaline, et ministriametit pakutakse präänikuks truule parteisõdurile.
Ratas teeb valimistel alla 300 hääle kogunud ja üldsusele täiesti tundmatust büroojuhatajast sotsiaalministri, Isamaa tõstab aga rahvastikuministriks eri ministeeriumides töötanud pressiesindaja Riina Solmani. EKRE uued ministrid, Raplamaa mehed Rene Kokk ja Mart Järvik on samuti avalikkusele tundmatud, ilmselt täpselt sama moodi nagu Marti Kuusik Lääne-Virumaast kaugemal.
Kuidagi kahtlaselt ministriameti devalveerimise moodi tundub. Ja kas Helmede (või vähemalt ühe jaoks neist) on ministriamet lihtsalt midagi, mida märkida oma CV-sse – on ju kohe tulemas europarlamendi valimised ning arvestades asjade üldist seisu, peaks üks Helme ikka Brüsselisse pääsema.