Eestimaine pangandus on taas au sees

Coop Panga igapäevapanganduse juht Teet Kerem. Foto: Urmas Kamdron

Kui kodumaist toitu eelistab toiduliidu uuringute järgi lausa 90 protsenti eestlastest, siis muudes valdkondades pole analoogset eesti­maiste ettevõtete eelistamist seni märgata olnud. Tänavu jaanuaris ja veebruaris tõusnud rahapesuskandaal ning Danske panga turult taandumise otsus on aga pannud Eesti inimesed põhjalikumalt läbi mõtlema, mille poolest erinevad kodu­maisel ja rahvusvahelisel kapi­talil põhinevad pangad. Samal ajal kui meedias käib arutelu selle üle, kas Eestisse oleks vaja uut panka, on paljud eestlased juba teinud otsuse kodumaise panga kasuks. Kuidas on muu­tumas aktiveerunud pangava­hetuse tulemusel turg?

Olen veendunud, et Rootsi pankade tegutsemine siinsel turul on toonud ja toob ka edaspidi Eesti majandusele oluliselt rohkem kasu kui kahju. Siiski oli turg tasakaalust väljas, sest umbes kaks kolmandiku eestlastest on kõikide pangateenustega välispankade kliendid. See on tekitanud mugavustsooni, sest konkurents on väike ja pangad pole pidanud kliendi nimel eriti pingutama.

Meil on nüüd küll viipemaksed, kuid näiteks Suurbritannia inimesed kasutasid juba 2014. aastal 58 miljonit viipekaarti. Poolas on juba aastaid levinud telefoniga tasumine ja Rootsis on võimalik teha makseid, ilma et teaksid teise inimese kontonumbrit. Paremini tasakaalus turul on suurimateks võitjateks kliendid: konkurents paneb pangad keskenduma tootearendusele ja kliendikesksusele, mis võib mõnevõrra kahandada pankade kasumlikkust, kuid toob kaasa paremad teenused.