Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/02/27/11829387t1ha7bc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/08/11935186t1hf7cb.jpg)
Kui kodumaist toitu eelistab toiduliidu uuringute järgi lausa 90 protsenti eestlastest, siis muudes valdkondades pole analoogset eestimaiste ettevõtete eelistamist seni märgata olnud. Tänavu jaanuaris ja veebruaris tõusnud rahapesuskandaal ning Danske panga turult taandumise otsus on aga pannud Eesti inimesed põhjalikumalt läbi mõtlema, mille poolest erinevad kodumaisel ja rahvusvahelisel kapitalil põhinevad pangad. Samal ajal kui meedias käib arutelu selle üle, kas Eestisse oleks vaja uut panka, on paljud eestlased juba teinud otsuse kodumaise panga kasuks. Kuidas on muutumas aktiveerunud pangavahetuse tulemusel turg?
Olen veendunud, et Rootsi pankade tegutsemine siinsel turul on toonud ja toob ka edaspidi Eesti majandusele oluliselt rohkem kasu kui kahju. Siiski oli turg tasakaalust väljas, sest umbes kaks kolmandiku eestlastest on kõikide pangateenustega välispankade kliendid. See on tekitanud mugavustsooni, sest konkurents on väike ja pangad pole pidanud kliendi nimel eriti pingutama.