Haljala alevikuvanema kohustused võtab kanda Margus Laigu

Vastne Haljala alevikuvanem Margus Laigu kutsub kõiki aleviku elanikke kaasa lööma talgutel, et üheskoos ümbrust korrastada ja kohalike elanike vahel sidet luua. Foto: Meelis Meilbaum

Esmaspäeva õhtul koguneti taas Haljalas, et valida alevikule vanem. Et kandidaate oli üles seatud ainult üks – Margus Laigu – täidab Haljala alevikuvanema kohustusi edaspidi just tema.

Vastne alevikuvanem ütles, et kuna sellist “ametikohta” pole Haljalas varem olnud, ei ole tal kellestki õppust võtta ja eesmärke tuleb tal endale nüüd ise püstitama hakata. Selles, et Haljala alevikuvanemat vajab, oli ta rohkem kui veendunud.

“Haljala vald on peale ühinemist Vihula vallaga suur ja Haljala võib oma näo kaotada, kui rahvas ise aktiivselt sõna ei võta ja oma asjade eest ei seisa,” kõneles Laigu. “Muutuks rahvas tegusamaks, jõuaks meie hääl ka Võsul asuvasse vallamajja.”

1054-liikmelise kogukonna aktiivsuse tõstmine saabki alevikuvanema esimeseks suuremaks ülesandeks. Üheskoos tegutsemise vankri ette loodab Laigu rakendada 4. mail toimuvad üleeestilised “Teeme ära!” talgud, et pärast suurt talve alevik korda teha, sest heakord jätab praegu soovida.

“Peale seda, kui vallavõim Haljalast Võsule ära läks, pole kojamehi nii hoolega ringi liikumas enam nähtud.

Varem olid nad usinad koristama, kaks-kolm tädikest käisid kogu aeg luudade ja kühvlitega ringi,” lausus Laigu ja kutsus kõiki Haljala aleviku elanikke talgutel kaasa lööma.

Alevikuvanem valiti teisel katsel, sest 25. märtsil Haljala rahvamajas peetud esimesele üldkoosolekule ei tulnud paraku kohale vajalikku kümmet protsenti aleviku elanikest, et otsus langetada. Teisel korral ei vajatud enam nii suurt osalust, et hääletuse tulemus seaduslik oleks.

Haljala vallavalitsuse endine liige ja aktiivne kogukondlane Veiko Veiert, kes alevikuvanema valimise teema tõstatas, ütles, et kohale olid tulnud enam-vähem samad näod, kes esimeselgi korral.

Millist rolli hakkab alevikuvanem edaspidi kogukonnas mängima, on Veierti sõnul jälle arutamise koht üheskoos aleviku rahvaga. Talgute korraldamist pidas Veiert heaks mõtteks, sest talle teadaolevalt ei olegi selliseid talguid varem Haljala alevikus korraldatud. “Kuskilt tuleb alustada. Igaüks võiks oma koduümbruse korda teha ja pärast pakkuda suppi ja juttu ajada,” märkis Veiert.