Võika veretöö sooritajate tabamiseks välja pandud preemia toimis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üks kahest salakütitud põdrast Tidriku külas.
Üks kahest salakütitud põdrast Tidriku külas. Foto: Jahiühistu Ranna

Eile arutati Rakvere kohtumajas isa-poja Eimar ja Taimo Põesaste kaebust keskkonnainspektsiooni otsuse peale, mille järgi karistati neid mõlemaid 600 euro suuruse trahviga keelatud ajal ja loata jahipidamise ehk maakeeli salaküttimise eest. Lisaks peavad isa ja poeg tasuma ekspertiisitasu 3247 eurot.

Lugu sai alguse eelmise aasta 6. märtsil, mil kaks metssealuures olnud jahimeest leidsid Haljala vallas Vidriku külas kaks põdrakorjust. Põtru aga võib küttida ajavahemikul 15. septembrist 15. detsembrini. Üks korjuste leidjatest, Valdo, kes on jahimees olnud üle poole sajandi, tunnistas kohtus, et nägi sellist pilti esimest korda. Kui jahimehed võtavad kütitud põdral kohapeal sisikonna välja ja viivad seejärel looma töötlemispaika, siis salakütid olid põtrade küljest lõiganud ära paremad palad ja jätnud korjused vedelema.

Juhtunust teatati jahiühistu Ranna juhatuse liikmele Tanelile, kes omakorda teavitas keskkonnainspektsiooni, andes ametkonnale korjuste koordinaadid. Tanel rääkis eile kohtus, et kuna tegemist oli ühe koledama asjaga, mis nähtud, otsustas jahiühistu juhatus panna välja 2000 euro suuruse preemia sellele, kelle antud info viib salaküti või salaküttideni. Ja peagi sai ta telefonikõne. Helistajaks oli naine, kes väitis, et teab, kus põtrade liha on. Tanel andis helistaja numbri kriminaalpolitseinik Margus Kotterile.

Tagasi üles