Juhtkiri: turuelu ja turumutid

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kevade saabumisega tulevad inimesed õue. Teed pole enam libedad ja niisama ringi kooserdamine näib ahvatleva lõbuna. Poodi minemise asemel seatakse sammud turule lootuses saada värsket kraami otse aiapidajate peenramaalt ja ajada turuleti ääres mõne tuttavaga törts mõnusat juttugi. Nii võiks välja näha ühe ideaalse turupäeva hommik.

Reaalsus on aga tihtilugu see, et turul pakutava kraami hind on kordades kõrgem kui läheduses asuva Grossi kaupluse või Selveri oma. Nii et kui ainult jutuajamise pärast turule minemise kihku ei ole, jäetakse käik tegemata, kuna poest saab odavamalt. Muidugi suvisel ajal, mil maasikate mesimagus lõhn juba turuväravas ninna hakkab, ei ole sellele vastast. Kaubanduskeskuse plastkarpidesse pakendatud maasikad ei saa sellele ligilähedalegi.

Nii et mingi kummaline võlu turuelul ikka on. Isegi nende jaoks, kes pole enam selles eas, et sõpradega turul kokku saada ja niisama hängida, ega veel selles eas, et turumuti kombel naabreid klatšida ja aega surnuks lüüa. Aga turul võib lahtiste kõrvadega ringi käies kuulda kõiksugu põnevat.

Mõnele inimesele on turul kauplemine vähemalt teatud ajaperioodil reaalne sissetulekuallikas. Kukeseente aegu tunnistas üks seenemüüja, et heal päeval müüs ta 50–70 euro eest.

Näiteks üks seik, kui laps nõudis emalt, et ema ostaks maitsestatud tomateid. Ema ei saanud aru – mis mõttes maitsestatud? Lõpuks tuli välja, et laps pidas turul müüdavaid koduaia tomateid maitsestatuiks, sest ta ei tulnud selle pealegi, et poetomatite kummimaitse polegi see õige tomatimaitse.

Mõnele inimesele on turul kauplemine vähemalt teatud ajaperioodil reaalne sissetulekuallikas. Kukeseente aegu tunnistas üks seenemüüja, et heal päeval müüs ta 50–70 euro eest. Loomulikult tuli need seened metsast kinni püüda, ja see on töö mis töö, aga kui poleks turgu, poleks tal ka 50 eurot, sest kokkuostjad olevat maksnud talle tema vaeva eest kolmandiku sellest hinnast.

Paljudele eakatele on turg aga ilmselt üks väheseid alles jäänud suhtlemise kohtasid. Teenistusel polegi nii suurt tähtsust. Üks mammi arvutas kokku, et bussipiletitele aiamaal käimiseks ja kohamaksu peale kulus tal rohkem, kui ta nende paari tillikimbu eest teenis, aga ikka oli ta rahul: sai teiste turumutikestega juttu ajada ja aega veeta.

Tagasi üles