Riik ei hinda piisavalt välistööjõudu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Juhan Viise.
Juhan Viise. Foto: Tairo Lutter

Aprilli alguses kontrollisid mundrikandjad maakonnas ettevõtteid, mille tulemusena saadeti riigist välja kaks siin ebaseaduslikult viibinud valgevenelast. Tegemist oli kohalikus tööstuses töötavate rendiettevõtte töötajatega, kelle dokumendid ei olnud korras.

Eestil ei ole valikut, konkurentsivõime kindlustamiseks peame tegevusi nüüdisajastama. IT-lahendused, tootlikud seadmed ning suurema lisaväärtusega tooted on meie tee. Homset luues tuleb elada ja tegutseda tänases.

Swedbanki tööstusettevõtete uuringust nähtub, et 2018. aastal andis töötlev tööstus 72 protsenti kogu kaupade ekspordist. Tore! Eesti tööstuse ekspordiartiklid on sageli soodsa hinna ja paindlikkusega (mis sisuliselt tähendab kõrget omahinda) tehtud allhanketööd. Allhanke segmendis hinda tõsta on keeruline. Kui kulud ei võimalda hinnas püsida, astuvad ette Poola või Läti tootjad ja võtavad meilt töö üle.

Kui samas uuringus tööstuse tervist vaadata, siis aastatel 2014–2017 on enamiku ettevõtete palgakulu kasvanud kiiremini kui loodav lisandväärtus. Samuti on tööstusettevõtete kasum langenud ohtlikult madalale (3–5 protsenti), mis pikalt ei anna võimalust palgakasvuks ega investeeringuteks.

Tagasi üles