Tarbija: Vana hea puder – või hoopis midagi uut?

Foto: Arvet Mägi

Külmal ajal on mõnus ahjust võtta potitäis toekat putru ja lasta sel hea maitsta. Või siis hommikul ärgates tõsta taldrikule õhtul hauduma pandud pudruports.

Rakvere ametikoolis tulevastele kokkadele vajalikke oskusi õpetav Tiina Mäeks soovitab hommikusöögilaua rikastamiseks katsetada erinevate lisanditega putrusid. Näiteks keeta rukkihelbeputru koos pohladega, kaerapudrule lisada kliisid ja kuivatatud ploome või aprikoose, tatrahelbepudrule panna juurde sügavkülmast suvemarju või kaerahelbepudrul lasta podiseda koos viigimarjadega.

“Just lastele on huvitavad ja maitsvad puuviljade ja marjadega pudrud. Julgelt võib katsetada astelpaju, rosinate, viigimarjade, aprikooside, jõhvikate, kõrvitsaga, sügavkülmast võetud maasikat-vaarikat võib valmis pudrule kaunistuseks panna,” loetles Mäeks.
Uue maitsenüansi saab, kui lisada pisut mett, kaneeli või fariinsuhkrut. “Ja kindlasti taluvõid – see on putrude juures oluline,” rõhutas Tiina Mäeks.
Kõige lihtsamad ja kiiremad on kahtlemata helbepudrud – eriti siis, kui on tegemist kiirhelvestega. “Tervislikum on eelistada muidugi kiudainete poolest rikkamaid täisterahelbeid, mille keetmine nõuab rohkem aega, kuid tulemus tasub ära. Tervise seisukohast on reegel, mida vähem töödeldud tooraine, seda kasulikum. Näiteks võiks riisihelvestele eelistada pruuni riisi, metsikut riisi,” rääkis Mäeks.

Putrusid võib teha nii vee, piima kui ka mahlaga. Küll soovitab Mäeks arvestada, et suuremad tangud, näiteks riis, valmivad paremini, kui neid algul kuumutada vees ja alles lõpupoole lisada piim. Hea puder tahab aega ja haudumist ning pudrukeetja arsenalis peaks olema kindlasti paksu põhjaga pott. “Sobilik on roostevaba, mitmekordse põhjaga pott. Kindlasti ei soovita emailpotti, selles kipub puder kergesti põhja kõrbema. Ahjus küpsetamiseks on vajalik aga raske malmpott,” rääkis Tiina Mäeks.
Lisaks klassikalisele pliidil pudru keetmisele on ka alternatiive.
Näiteks soovitab Mäeks riisipudru tarvis keeta õhtul riis veega poolpehmeks, seejärel lisada kuum piim, panna pudrupott kuumaalusele ja mässida sooja villase teki sisse – hommikul on hästi haudunud soe puder valmis.

Eestlaste jaoks on olnud puder väga tähtis toit. Ka tänapäeval püütakse Eesti köögi road uues kuues lauale tuua, leida uusi nüansse. Nõnda on Eesti köögist võtta urvapuder, mis keedeti odratangust ja soolapekist; Mulgi puder, kus kartulipudrule on lisatud tangud, sibul ja suitsusink; hernetamp, mille valmimiseks on lisaks hernestele vaja ka kartulit, piima, sibulat ja suitsupekki.

Tiina Mäeks soovitab

 Tatrapuder
    Tatar tuleb kindlasti eelnevalt pannil läbi kuumutada – võib röstida täiesti kuivalt või vähese võiga kuumutada. Maitsvam jääb tatar ahjus haudepotis haududes kui potis vee sees keetes.

 Hirsi- ehk kollatangupuder
    Hirss on vaja eelnevalt korralikult kuuma veega pesta ja siis kupatada, st keeta vees, seejärel vesi ära valada ja panna uus vesi. Võib samuti ahjus haudepotis valmistada.

 Tangupuder läbikasvanud lihaga
    Lihakuubikud ja sibul läbi praadida, pestud tangud (võib ka eelnevalt leotada, et valmiksid kiiremini) veega keema panna ning poole peal lisada sibul ja liha. Lasta haududa madalal tulel või panna praeahju. Tund-poolteist kindlasti haududa lasta.

Kõhutäis savist ahjupotist

Mõnus puder valmib savist ahjupotis. Nn Vene pott, millel ümar kuju ja kitsas põhi, on Mõisakeraamika meistri Raivi Juksi sõnul eriti tänuväärne, sest söögitegijal ei ole muud muret kui toiduained ja vesi potti panna, seejärel pott kuuma ahju pista ning mõne tunni pärast valmis roog välja võtta – pole muret, et midagi kõrbema läheb, ning samal ajal, kui toit valmib, saab ise muuga tegeleda.
“Sellise kujuga poti omapära on see, et kuumusel on poti sisuni igast punktist sama tee ning toit küpseb ühtlaselt,” rääkis Raivi Juks, kes on selliseid potte kümme aastat valmistanud ning ka ise kasutanud.
Näiteks maitsva kruubipudru valmistamiseks tuleb pestud kruubid panna potti, peale valada toasoe vesi, nii et kruubid kaetud ja törts rohkemgi. “Pott võiks olla maksimaalselt 2/3 täidetud, et jääks ikka paisumisruumi ka,” juhendas Juks. Kruupidele lisada soola-pipart, sibulat ja panna peale pisut rasvainet või peekonitükikesi.
Kel on kasutada puudega köetav ahi või puupliidi praeahi, see võib pudrupoti õhtul küdenud ahju pista ning hommikul mõnusalt haudunud pudru välja võtta.
“Sellises savipotis haududes jäävad kasulikud ained paremini alles,” kiitis Juks ja lisas, et kel puupliiti ei ole, võib proovida savipotitoitu ka elektriahjus küpsetada. Selleks tuleks ahi maksimumkuumusele soojendada (olenevalt pliidist 250-320 kraadi), panna toasoojas seisnud pott ahju, lülitada ahi välja ja lasta toidul seal rahulikult haududa. “Elektripliidid on väga erinevad ja eks iga perenaine tunneb enda oma, aga mida soojapidavam on ahi, seda parem,” rääkis potimeister.
Lisaks kõikvõimalikele putrudele saab potis edukalt hautada hapukapsaid, juurvilju ning valmistada liha. “Mina näiteks ei armasta liha peale valada vett, vaid punast veini ja siis ahju panna. Maitsestada ingveri, sibula, küüslauguga,” kirjeldas Raivi Juks.
Nii ümaraid kui ovaalseid savist ahjupotte toodab ka Siimusti Keraamika. “Kindlasti ei tohi külma potti kuuma ahju panna – savi võib siis n-ö ehmatada,” hoiatas Ülle-Riin Arras Siimusti Keraamikast.
“Pott peaks olema tingimata toatemperatuuril ning soovitatav on panna kõigepealt pott ahju ja alles siis ahi sisse lülitada. Kui on aga puuahi või -pliit, siis ei tohi savipott otseselt tulega kokku puutuda,” täpsustas Arras ja lisas omast kogemusest, et savipotis küpsenud liha on eriti mahlane.