Uhtnalased teevad märgviltimisest ja kaerajaani kargamisest eduloo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsis väisasid Uhtna põhikooli õpetajad üheteistkümnest Euroopa riigist. Oli tuldud Kreekast, Türgist, aga ka Ühendkuningriigist ja Prantsusmaalt.
Erasmus+ projekti “Arts and Traditions 2016–2019” viimase töökohtumise käigus pandi 43 välisriikide õpetajat viltima õpetaja Jaana Kangro juhendamisel villapallist võtmehoidjat või stressipalli. Samuti pidid nad kargama kaerajaani õpetajate Sirje Rebase ja Viivi Vooranna ettenäitamiste järgi.
Kindlasti rikastasid välismaalaste maailmapilti väljasõidud Narva linna ja Lahemaa rahvusparki. Põnevaimaks elamuseks kujunes vaade Eesti piiri valvavast kindlusest ning samas oldi väga üllatunud sellest, kui lähestikku võivad asuda kahe riigi kindlusehitised. Tutvuti ka Ida-Viru kutsehariduskeskuse nüüdisaegse õppehoonega ning kiideti ametikooli õpilaste valmistatud lõunasööki ja viisakat teenindust.
Eesti ajaloo tunnid said huvitava jätku Rakvere linnuses. Hea sõnaga meenutavad partnerkoolide õpetajad ka Sagadi õpitubasid: metsamuuseumi ruumes õpiti tundma Eesti loodust ning looduskoolis sai igaüks võimaluse endale laastukorvike punuda.
Meie koostööprojekti üheks tähtsamaks eesmärgiks on õpetada lastele loovaineid õppekava läbivalt, rõhuasetuseks on õppetöö muutmine kaasahaaravamaks ning õppesisu omandamine lihtsamaks ja igapäevaeluga lõimitumaks. Oluliseks märksõnaks on siinjuures vanade käsitöö- ja kunstitehnikate kasutamine uute tehnoloogiliste vahendite abil – näiteks koopajoonis versus grafiti, lõkkevalgus versus kuvaprojektor valgusallikana varjuteatris. On lootus, et meie õppematerjale saavad sügisest kasutada teised maailma koolid.
Kolm aastat kestnud rahvusvaheline koostöö on olnud igati õppetööd rikastav ja arendav, hoogustunud on õpetajatevaheline koostöö, partnereid on tekkinud maakonnast ja kaugemalt.
Eesti rikkalikust kultuurisalvest oleme partneritele tutvustanud puidust munade treimist ning nende kaunistamist rahvuslikes motiivides, savist käekeste voolimist ning vaibakudumist kangastelgedel. Kuna meie kooli projekti maskotiks on lammas Juss, oleme igale sõpruskoolile kinkinud ka arhailise tikandiga minimaskoti. Projekt kestab veel, kuid juba praegu võime seda rahvusvahelist koostööd nimetada kooli üheks edulooks.