Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/11/11942706t1h8669.jpg)
Mis ühendab kosmost, kartulisalatit ja Kuud? Kui esmapilgul tundub, et mitte just palju, siis päris nii see pole. Tartus Ahhaa keskuses toimunud võistlustel First Lego League viisid just need kolm k-d Simuna kooli robootikud raketina parimate sekka.
Suured asjad sünnivad tasa ja targu. Selleks et pisikese Simuna kooli robootikud oleksid võistlustel edukad, harjutati enne paar kuud. Seega ei löönud nad verest välja, et leida maailmaruumiteemalistele ülesannetele lahendusi. Esialgu veel paberil, kuigi kõik väikesed särasilmad paistsid uskuvat, et kui nemad on kord oma parimas tööeas, asuvad Kuul baasid, kus lahendatakse iga päev samasuguseid ülesandeid, nagu teevad nemad Lego-võistlustel. Seal toob edu teistest erinemine ja lahendused peavad olema omanäolised, veelgi enam – maailma muutvalt uuenduslikud. Seda kõigis First Lego League’i kolmes etapis: robotimängus, kosmoseteemalises teadusprojektis ja meeskonnatöös.