Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)
/nginx/o/2019/04/11/11942742t1h4f72.jpg)
Rakvere Linnuriigi ja Lilleoru piirkonnas seikleb vähemalt neljast metskitsest koosnev kari. Loomi on märganud linnaelanikud ja nad on tuttavad ka Rakvere Jahindusklubi tegevjuhile Jaan Villakule, kes on neid oma töökabineti aknast mitu korda näinud.
Kõnealuses piirkonnas on mitu hektarit metsa ja kitsedele paistab seal meeldivat. Inimesi-autosid nad muidugi ligi ei lase, aga otseselt ei karda ka. Ainsana paistab neid linnadžunglis häirivat koerte klähvimine.
Teisipäeva hommikul patseerisid metskitsed haigla lähistel Vabaduse tänaval, suundudes üle tee ühest metsatukast teise. Varem on (ilmselt) sama seltskonda nähtud Linnu tee korterelamute vahel ja Piiral. Hiljuti seigelnud kitsekesed aga hoopis Raja poe lähistel – pole küll teada, kas nemad olid pärit eelmainitud nelikust või mõnest teisest seltsingust.
“Näen kitsesid linna vahel päris tihti,” rääkis üks linnaliinibussijuht. “Mitte ainult Linnuriigis ja Lilleorus. Alles hiljuti oli päris koomiline lugu Raja poe juures: õhtusel ajal jalutasid seal kitsed ringi ja paar naist pagesid nende eest kiiruga bussi peale – nad vist ei tahtnudki sõita. Mine tea, äkki on sokud ja tulevad veel puskima, arvasid naised.”
Tegelikult metskitsed inimest ei ründa. “Sokk võib enesekaitseks vastu hakata, aga ma pole kuulnud küll, et kitsed niisama kedagi hammustaksid või poksiksid,” lausus jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak.
Rakvere Jahindusklubi asub Tartu tänava lõpus ehk Lilleoru piirkonnas ja Villak kinnitas, et on “linnakitsedega” vana tuttav. “Olen neid meie klubihoone taga juba mitu aastat näinud,” ütles ta. “See on aga üllatus, et nad juba kaugemal linna peal käivad.”
Villak selgitas, et metskitsedel pole pikalt kokku hoidvaid perekondi ega kindlaid karjasid. Küll aga meeldib neil rühmades tegutseda talvel ja varakevadel, sest ühiselt on lihtsam toitu leida ja ka ohutum. “Kaugelt vaadates on raske öelda, kas selles karjas on ka mõni sokk, sest nende sarved alles hakkavad kasvama. Arvan, et paar neist on noorloomad, kes hoiavad veel ema lähedusse, aga tegemist võib olla ka juhuslikult kokku saanud seltskonnaga.”
"Kitsed taipavad ruttu, et linnametsas pole röövloomi."
Jaan Villak, Rakvere Jahindusklubi tegevjuht
Veel rääkis Villak, et metskits on kergesti kohanev loom, kes saab üsna kiiresti aru, kus tal on hea ja turvaline olla. “Võimalik, et keegi paneb neile lisatoitu ja seepärast on nad linnas. Samuti taipavad nad ruttu, et linnametsas pole röövloomi.”
Olukorda aiaomanike vaatevinklist hinnates lausus Villak, et kits pahandust ei tee. “Nad on ikka rohusööjad, aedvili neid eriti ei huvita. Võivad napsata küll mõne õunapuuvõrse, kuid kindlasti teevad nad vähem kahju kui jänesed. Olen kuulnud, et neile meeldivad kalmistud, sest inimene viib sinna aasta ringi värskeid lilli, mille nad meelsasti nahka panevad.”
Küll oli Jaan Villak seisukohal, et metskitsed linnas pole päris õige asi. “Metslooma koht on ikka metsas. Lisaks varitsevad neid linnas paratamatult muud ohud, nad võivad näiteks auto alla jääda, autosid on ju linnas rohkem kui maanteedel. Jahipidamist reguleerib kohalik omavalitsus, ja kui leitakse, et on vaja, siis tuleb kitsed kinni püüda ning kusagile kaugemale metsa viia. Kui aga arvatakse, et las nad olla, siis olgu pealegi.”
Rakvere endine linnametsnik Taavi Saar arvas, et las see kitsekari olla, kui kord juba linna tuli. “Minu arvates vaid puhas rõõm, kui neile meie linn meeldib,” sõnas ta. “Ega me nende käest saa küsida, kus neile rohkem meeldib. Ja kui püüamegi kinni ning viime metsa – kes ütleb, et nad tagasi ei tule?”
Rakvere linnas on palju rohealasid ja need on linna eksinud metsloomadele head liikumiskoridorid. Samas: kui loomal on hea neid kaudu linnast välja minna, siis sama ahvatlev on nende kaudu ka siseneda. “Me ei taha nullida elusloodust,” lausus Rakvere linnaaednik Anu Otsma. “Meil on hea meel, kui linnas elavad linnud ja väikeulukid. Ja mis saab sellegi vastu olla, kui kitsed on Rakverre kolinud.”
Rakvere kalmistuvaht Kalle Koidumäe ütles, et tänavu pole ta linna hallatavatel kalmistutel kitsejälgi näinud, küll aga varasematel aastatel. “Igasugu loomi olen kalmistutel näinud, ka põtra. Üks rebane käis veel hiljuti igal ööl Rahu tänava kalmistul magamas.”