Suurimad küttimismahud puudutavad metskitsi ja punahirvi

Suurimad küttimismahud puudutavad metskitsi (pildil) ja punahirvi.

FOTO: Arvo Meeks

Keskkonnaagentuur avaldas täna 2018/2019. jahihooaja küttimisandmed. Võrreldes paari viimase aastaga saavutas tänavu rekordtaseme metskitsede ning punahirvede küttimine. Huntide ning metssigade küttimismahud olid varasemast väiksemad.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala tõdes, et möödunud jahihooaja statistika võrdluses eelmiste hooaegadega võib olulisemate muutustena välja tuua rekordtaseme saavutanud metskitsede ja punahirvede küttimise. "Mõlema liigi küttimismahtude suurenemine on seotud nende liikide arvukuse suurenemisega eelnevatel aastatel ning vajadusega arvukuse tõusu jätkumist oluliselt piirata," kommenteeris ta.

Eelnenud jahihooaegadega võrreldes märksa tagasihoidlikum oli suurulukite puhul huntide ja metssigade küttimine. Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja kõneles, et kui ülemöödunud, 2017/2018. jahihooajal kütiti Eestis 104 hunti, siis möödunud jahihooajal vaid 67. Hundi küttimismahu langetamine on tingitud arvukuse langusest, mida saab seostada huntide seas laialt levinud kärntõve tõttu oluliselt langenud juurdekasvuga, aga ka küttimise negatiivse mõjuga.

Kütitud metssigade arv, mis on võrreldes 2015. aasta jahihooajal saavutatud rekordtasemega langenud ligemale seitse korda, on tingitud sigade Aafrika katku (SAK) levikust ning osalt ka SAK-i tõrjumiseks rakendatud metssigade intensiivsema küttimisega kaasnenud arvukuse drastilisest langusest. "Kütitud metssigade arvu langus võrreldes eelnenud 2017. aastaga kõikide maakondade kokkuvõttes on tingitud eeskätt metssea arvukuse langusega kaasnenud küttimismahtude langusest riigi läänepoolsetes maakondades. Kesk- ja Kagu-Eestis, kus metssea arvukus on hakanud taas suurenema, on 2018. aastal kütitud metssigade arv jäänud eelnenud 2017. aasta tasemele ja kohati isegi suurenenud," lisas Rauno Veeroja.

Väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes oluliselt enam šaakaleid, metskurvitsaid ja valgepõsklaglesid. Kokku kütiti 2018/2019. jahihooajal 75 šaakalit, mida on üle kahe ja poole korra enam kui eelneval kahel aastal. Šaakali küttimise suurenemist võib seostada nii šaakali arvukuse tõusu kui ka jahimeeste oskuste paranemise ja huvi suurenemisega selle liigi jahipidamisel.

Viimase kümne aasta madalaimale tasemele jäi kütitud kährikkoerte arv, mis on seostatav asurkonnas laialt levinud kärntõve ja metssigade talvise lisasöötmise olulise piiramisega kaasnenud arvukuse langusega.

Tagasi üles