Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2019/04/16/11955445t1ha31f.jpg)
Lääne-Virumaa jahimehed olid lõppenud jahihooajal Eestis esirinnas kodutuvide, merikajakate ja hallhanede küttimisel. Kui viimaste jahtimisest võib aru saada, siis esimeste puhul paneb see fakt õlgu kehitama.
Rakvere Jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak ütles, et nagu hanelised, nii on tuvid jahimeeste sihtmärgiks eeskätt seetõttu, et tekitavad põllumeestele pahandust. Aga hanest saab vähemalt prae.
Villak selgitas, et tuvid reostavad farme ja kuivateid, ning kui asi väga käest ära kipub minema, kutsutaksegi jahimehed kohale. “Meile on ka ette seatud, et peame põllumehi aitama,” sõnas Villak. Merikajakate küttimise kohta ei osanud mees midagi täpsemalt kosta, kuid arvas, et ilmselt on tegu samalaadse asjaga – sulelised on kusagil lihtsalt liiga palju inimtegevust häirima hakanud ning seetõttu on osutunud vajalikuks nad kõrvaldada.
Kuigi Lääne-Virumaal kütiti lõppenud jahihooajal ligi kolmveerand Eestis lastud merikajakatest, on absoluutarvud väikesed – maakonnas jäi kuuli (või pigem küll haavlite) ette 17 merikajakat. Tuvide puhul on arv pisut suurem – 202 – ja see tähistab viiendikku Eestis kütitud tuvidest. Hallhanesid, kes põllumeestele samuti suureks nuhtluseks, lasti aga tuvidega võrreldes suhteliselt vähe, vaid 194. Kevadisel ajal, mil hanelised põlde rüüstavad, on hanejaht lihtsalt keelatud.
Kui varasematel aastatel kütiti Lääne-Virumaal üle tuhande metssea, siis nüüdseks on sead katku ja suure küttimise tõttu metsast otsa saanud ja jahimehe käe läbi leidis oma lõpu vaid 138 rõngasnina. Küll on aga märkimisväärselt kasvanud metskitsede küttimine – kogu Eestit arvesse võttes kahe aastaga enam kui kaks korda.
Jaan Villak arvas, et ka järgmisel jahihooajal kütitakse metskitsi veel tavalisest oluliselt rohkem, kuid siis peaks selle looma arvukus tasapisi langema hakkama. “Eks väga palju sõltub ka sellest, milline talv järgmine tuleb,” lausus jahimees.
Metskitsi kütiti Lääne-Virumaal 1750, seda on sama palju kui kõiki hanelisi (rabahani, laukhani, hallhani ja lagled) kokku.
Põtrade küttimine oli pisukeses languses, samuti rebaste laskmine. Kährikute küttimine on aga kahe aastaga vähenenud enam kui kolmandiku võrra.
“Kährikuid ja rebaseid kütime peaasjalikult kohustuse pärast,” rääkis Jaan Villak.
Nimelt on jahimeestel kohustus esitada marutaudiuuringuteks igal aastal teatud arv rebaseid ja kährikuid.
Villak kõneles, et rebase- ja kährikunahkadele kasutust ei ole ja oma lõbuks keegi neid ei lase. “Propaganda karusnahku mitte kasutada mõjutab omajagu ja mingis mõttes on selline üleskutse isegi kuritegu looduse vastu,” nentis Rakvere Jahindusklubi tegevjuht.
Samas on kütitud rebaste ja kährikute arvu vähenemine Villaku sõnul tingitud ka sellest, et kärntõbi on viimastel aastatel nende loomade arvukust oluliselt vähendanud.
Kui veel mõnikümmend aastat tagasi oli väga populaarne delikatessiks peetava lihaga metskurvitsa jaht, siis viimasel hooajal kütiti Lääne-Virumaal täpselt kaks metskurvitsat.
Jaan Villak selgitas, et kevadine kurvitsajaht keelati juba tükk aega tagasi, muul ajal jahipidamiseks on aga tarvis head linnukoera.
“Linnukoeri siin kandis eriti pole, neid peetakse pigem Lääne-Eestis, kus rohkem linnujahti,” rääkis Villak. Ja tõepoolest – Hiiumaal ja Pärnumaal on metskurvits kütitud liikide pingereas teisel kohal.
Kütitumad liigid Lääne-Virumaal 2018/2019. jahihooajal
- Metskits – 1750
- Valgepõsk-lagle – 968
- Põder – 643
- Rabahani – 485
- Kährik – 436
- Kobras – 350
- Rebane – 292
- Sinikael-part – 247
- Kodutuvi – 202
- Hallhani – 194