Kiri: talu taastamisest ja maamaksust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kiri lugejalt.
Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Minu maamaks suurenes 2019. aastal 80 protsendi võrra. Samas maa pindala vähenes. Kohalikust omavalitsusest ja maaametist öeldi: “Aerofotolt on näha, et juurde on tulnud mitu hektarit metsa. Tekkinud on õueala. Näha on mingi maja, tiik ja tee. Selline maa on kallim kui tavaline rohumaa. Sellest ka suurem maamaks.”

Maa asub endises Rakke, nüüdses Väike-Maarja vallas Kaavere külas. Teades peretalu vajadust nii rahu-, kuid eriti just sõjaajal, hakkasin pärast EV taasiseseisvumist oma kunagist isatalu taastama. Tundsin, et pean seda tegema. Selgesti on meeles Eesti lähiajalugu. Kõik on talus seni tehtud oma jõududega perekonna toel. Rakke vald pole mind absoluutselt mitte millegagi aidanud.

Vald võttis ära isegi selle raha, mis põllumajandusministeeriumi arendusnõukogu 1994. aastal minu koostatud taotluse alusel Kaavere küla talude taastamiseks eraldas. Olen taotlenud toetust ka maaelu arengu fondist ja teistest fondidest. Mulle öeldi alati: “Teie küll ei saa!”

Märksõnad

Tagasi üles