Paastuajast ja toitudest õigeusu kommete järgi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne pühi viiakse pühadetoidud kirikusse preestrile õnnistada. Ülestõusmispühade jumalateenistus toimub öösel, kesköö paiku, ja seda nimetatakse hommikuteenistuseks, kuna teenistuse ajal jõuab kätte uus päev. Sel ajal vahetavad preestrid oma tumedad süngevärvilised riided heledate vastu ning kirikulised ütlevad üksteisele rõõmsalt: “Kristus on üles tõusnud!” Selle peale vastatakse: “Ta on tõesti üles tõusnud!” Kingitakse ka kaunistatud mune. Väga levinud on punast värvi munade kinkimine. Punase värvi taga olevat legend Kristuse ülestõusmise ajast. Kui rahva hulgas hakkas levima jutt, et õnnistegija on surnuist üles tõusnud, siis ei tahetud seda uskuda. Üks naine, kel oli käes korv munadega, ei uskunud uudist ja ütles: “Kui see on tõsi, siis muutugu need munad mu korvis punaseks.” Ja munad muutusidki punaseks. Kuremäe kloostris on selline komme, et ülestõusmispühade teenistuse järel kingib kloostriülem iguumenja kirikusse tulnuile punast värvi mune.
Enne pühi viiakse pühadetoidud kirikusse preestrile õnnistada. Ülestõusmispühade jumalateenistus toimub öösel, kesköö paiku, ja seda nimetatakse hommikuteenistuseks, kuna teenistuse ajal jõuab kätte uus päev. Sel ajal vahetavad preestrid oma tumedad süngevärvilised riided heledate vastu ning kirikulised ütlevad üksteisele rõõmsalt: “Kristus on üles tõusnud!” Selle peale vastatakse: “Ta on tõesti üles tõusnud!” Kingitakse ka kaunistatud mune. Väga levinud on punast värvi munade kinkimine. Punase värvi taga olevat legend Kristuse ülestõusmise ajast. Kui rahva hulgas hakkas levima jutt, et õnnistegija on surnuist üles tõusnud, siis ei tahetud seda uskuda. Üks naine, kel oli käes korv munadega, ei uskunud uudist ja ütles: “Kui see on tõsi, siis muutugu need munad mu korvis punaseks.” Ja munad muutusidki punaseks. Kuremäe kloostris on selline komme, et ülestõusmispühade teenistuse järel kingib kloostriülem iguumenja kirikusse tulnuile punast värvi mune. Foto: Eneli Kais

Kirikuisa Johannes Damaskusest on öelnud, et kui paastu võtmeküsimus oleks söök, siis pühakuteks saaksid vaid lehmad. See tähendab, et usukommete mõistes ei tähenda paastumine kindlasti mitte lihtlabast dieeditamist, kuigi asjatundmatule võib see nii tunduda.

Kristliku kalendri järgi on paastuaja viimased päevad – pühapäeval tähistame juba Kristuse ülestõusmist. Õigeusklikud kasutavad Juliuse kalendrit ehk vana kalendrit ning neil lõpeb paast tänavu nädal hiljem ja kirikuaasta tähtsaim püha on järgmisel pühapäeval. Nendelt lehekülgedelt saab lugeda mõtteid paastumisest ja leiab retsepte, mille järgi passib talitada nii selleks kui ka järgmiseks pühapäevaks ettevalmistusi tehes.

Ülestõusmispühade puhul kaunistatakse keedetud mune. Kõige vanem variant on klassikaline sibulakoortega värvimine. Õigeusu kirikus on tänapäeval saada munade kaunistuskilesid, mida jahutatud keedetud munadele ümber panna. Kilega kaetud muna tuleb asetada vahukulbi peal mõneks sekundiks tulisesse vette – kile tõmbub kenasti muna ümber ja võtab selle kuju. Enne sööma hakkamist tuleb kaunistuskile eemaldada.
Ülestõusmispühade puhul kaunistatakse keedetud mune. Kõige vanem variant on klassikaline sibulakoortega värvimine. Õigeusu kirikus on tänapäeval saada munade kaunistuskilesid, mida jahutatud keedetud munadele ümber panna. Kilega kaetud muna tuleb asetada vahukulbi peal mõneks sekundiks tulisesse vette – kile tõmbub kenasti muna ümber ja võtab selle kuju. Enne sööma hakkamist tuleb kaunistuskile eemaldada. Foto: Eneli Kais
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles