Märtsis suurenes metsa- ja maastikupõlengute arv
18. aprill 2019, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadised ilmad annavad päästjatele rohkesti tööd metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise näol. Märtsis oli kokku 62 metsa- ja maastikutulekahju, neist kolmandik Harju maakonnas. Eelmise aasta märtsis oli vaid üksteist metsa- ja maastikutulekahju.
Peamiselt said põlengud alguse hooletust lõkke tegemisest ja kulu põletamisest, mis väljusid tugeva tuule tõttu kontrolli alt.
"Lõkke tegemisel tuleb ikka ja alati veenduda, et see ei ohusta kedagi – naabreid, pereliikmeid, loodust, loomi, kellegi kodu ja vara. Suurte kahjudega lõppevaks põlenguks piisab vähesest – suitsukonist, tikust, hooletusse jäetud lõkkest –, mistõttu on oluline, et igaüks meist oleks lahtise tulega ümber käies ettevaatlik," tuletab päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe meelde.
6. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg. Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Lõket tasub teha vaid vaikse tuulega ja seejuures tuleb jälgida tuule suunda, et tule tegemisel või grillimisel ei lendaks sädemed hoonetele, metsale või muule põlevmaterjalile. Kindlasti tasuks alati käepärast hoida esmased tulekustutusvahendid, näiteks ämbrit vee või liivaga. Lisainfot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonil 1524.
Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitatav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mis on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikust omavalitsusest. Kulu põletamine on Eestis aasta läbi keelatud.