P, 29.01.2023

Kulu põletades tapad väikesed metsloomad ja linnud

Kristi Ehrlich
, tegevtoimetaja
Kulu põletades tapad väikesed metsloomad ja linnud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Enne kui asud lehe- või oksahunnikut põletama, veendu, et mõni väikeloom ennast seal ei peida.
Enne kui asud lehe- või oksahunnikut põletama, veendu, et mõni väikeloom ennast seal ei peida. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaministeerium manitseb suure tuleohu tõttu looduses tuld mitte tegema ning tuletab meelde, et keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Lisaks puudele saavad tules hukka väikesed metsloomad, kahepaiksed, linnud ja roomajad.

Ilmateenistuse peasünoptiku Taimi Paljaku sõnul tuleb suur reede soe ja sajuta ning tuleoht tõuseb suuremal osal Eestist erakordselt kõrgeks. "Nädalavahetus on pisut jahedam, lisandub ka pilvi  ja võib üksikuid vihmahooge tulla. Kuid sajuhood on üürikesed ja kõikjale neid kindlasti ei jagu. Lisaks on sajuhulk väike ja tuleohtu see ei vähenda, pigem jätkub tuleohu suurenemise tendents."

Suure tuleohu tõttu on tule tegemine looduses keelatud ja keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Igal aastal on siiski juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi. Tuleroaks on langenud elamud ja kõrvalhooned ning ka inimesed ise on tules kannatada saanud. Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades väga suure keskkonnakahju. Lisaks puudele hävitab tuli ka kõik elusolendid: putukad, kahepaiksed, linnud ja pisiimetajad. Rikkumiste ja õnnetuste ärahoidmiseks teevad keskkonnainspektorid üle Eesti n-ö lõkkereide, tehakse ka ühiseid reide päästjatega. Eeskätt on aga vaja igaühe enda hoolivust ja ettevaatlikkust.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi ütlusil hukkub mõttetu ja otseselt ohtliku kulupõletamise tõttu väga palju elusorganisme, kes ei jõua ootamatu ja kiiresti leviva tule eest põgeneda. "Pea igal aastal saab kulupõlengu tulemusel surma ka mõni inimene ja hävib mõni majapidamine. Kulu põletamise asemel tuleb neid rohumaid hooldamise eesmärgil niita ja karjatada, siis püsib maastikupilt korras ning elustik elus," kõneles Talvi.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul on suurimas ohus mõistagi väheliikuvad ja paiksed loomad. "Jänesepojad, varakult pesitsemist alustavad maas pesitsevad linnud, näiteks kiivitaja, meie erinevad konnaliigid ning liblikate, mardikate ja teiste putukate arengujärgud, sest nende munad ja nukud asuvad kulus ning ka pinnase ülemises, tule poolt mõjutatavas kihis. Muusesas, mardikaliikide hulgas on palju selliseid, kellel on oluline roll meie aedade biotõrjes ja põllumaal kahjurputukate hävitajatena, neist tuntuimad on vast röövmardikad jooksiklased," märkis Zingel.

Ees seisab pikk ja soe nädalavahetus, mis kutsub inimesed välja lõket tegema, grillima või prahti põletama. Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Prügi koht ei ole lõkkes, sest prügilõke saastab õhku ja hävitab materjale, mida saaks veel kasutada.

Kui soovid vabaneda kevadkoristuse käigus kogunenud prahist, aga ei tea, kuhu seda toimetada, vaata https://kuhuviia.ee/.

Märksõnad
Tagasi üles