Kevad toob allergikutele rasked ajad

Kevad tähendab allergikutele keerulist aega.

FOTO: Henn Soodla

Kevad on käes ja allergikutel on rasked ajad – õietolm põhjustab vesist nohu, ninasügelust, aevastamist, ninakinnisust, kuid kaasneda võivad ka silmade sügelus, punetus, turse ja rohke pisarate vool, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja doktor Krista Ress.

Astma esinemisel ägenevad ka alumiste hingamisteede põletik ja süvenevad kaebused köhale, vilistavale hingamisele, õhupuudusele. Kaebusi põhjustab kevadel ja suvel puude ja taimede õietolm. Eestis on kõige sagedasemateks allergeenideks varaõitsevad puud (lepp, sarapuu, kask), heintaimed (sh timut) ja korvõielised (sh puju, võilill).

Allergia korral on doktor Krista Ressi sõnul alati esmaseks soovituseks vältida kaebusi põhjustavat allergeeni. Alati aga ei ole allergeeni võimalik täielikult vältida ja siis on abiks efektiivsed allergiliste haiguste ravimid.

Esimese valikuna soovitab doktor kasutada antihistamiinikume – käsimüügis on need saadaval nii tablettide, silmatilkade kui ka ninapihustena. Valida tuleks kindlasti uuema põlvkonna ravimid, sest mõned vanema põlvkonna antihistamiinikumid (nt Tavegyl) võivad põhjustada uimasust ja häirida ööund. Kindlasti tuleks valida eale sobiv ravimivorm – tilgad ja siirupid on lastele, täiskasvanud inimesed võiksid kasutada tablette.

Kui antihistamiinikumidest abi ei ole, siis saab arst määrata retseptiravimeid, mis allergilist põletikku kontrollivad. Kuna allergilise riniidiga kaasneb sageli ka astma, võib varajane korrapärane allergilise riniidi ravi kergendada astma kulgu või isegi ennetada astma väljakujunemist.

Väljendunud allergiate korral on võimalik abi saada lasteallergoloogilt või allergoloog-immunoloogilt, kes pakub allergeenspetsiifilist immuunravi, mille korral kujundatakse organismis taluvus konkreetse allergeeni suhtes – selleks viiakse organismi kontrollitud skeemi alusel väga väikeste koguste kaupa korduvalt allergeeni (kas süstidena või suukaudsete tilkadena). Püsiva efekti saavutamiseks läheb aega, ravi kestab keskmiselt kolm kuni viis aastat, kuid saavutatav elukvaliteedi paranemine on pingutust väärt.

Kuidas ennast ise õietolmuallergia korral kaitsta?

  • Niida muru nii sageli, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsema hakata.
  • Allergikud ise peaksid muruniitmist vältima.
  • Õietolmuperioodil väldi pesu kuivatamist õues ning õueriiete ja jalanõude hoidmist eluruumides.
  • Kanna õues peakatet või loputa õuest tulles juuksed õietolmust puhtaks, eriti enne uinumist.
  • Loputa nägu, silmi ja nina vee või füsioloogilise lahusega.
  • Õuest tulnud lemmikloomad puhasta niiske lapiga.
  • Akende ette paigalda kaitsevõrk, võimalusel puhasta toaõhku erifiltrite ja/või puhastussüsteemidega.
  • Ära too tuppa urbi ega lõikelilli.
  • Pese sagedamini voodipesu.
  • Pühi sageli niiske lapiga tolmu, kasuta HEPA- või veefiltriga tolmuimejat või kesktolmuimejat.
  • Autosõidul hoia aknad suletuna.
  • Silmade kaitseks kanna õues prille või päikeseprille.
  • Väldi ristallergiat põhjustavaid toiduaineid ning arvesta, et õietolmu allergeene võivad sisaldada ka mesi, ravimteed ja taimsed ravimid, toidulisandid, kosmeetikatooted jms.
  • Jälgi õietolmu taset õietolmu seire kodulehelt http://airviro.klab.ee/pollen või allergialiidu kodulehelt www.allergialiit.ee.
  • Reisides jälgi Euroopa riikide õietolmu seireandmeid: www.polleninfo.org.
Tagasi üles