Galerii: nutikad noored kribavad usinalt eesti keele riigieksamit 

Täna anti eesti keele eksamiga avalöök riigieksamite perioodile. Vinni-Pajusti gümnaasiumis kirjutab riigieksamit 24 abiturienti.

FOTO: Meelis Meilbaum

Täna anti eesti keele eksamiga avalöök riigieksamite perioodile. Vinni-Pajusti gümnaasiumi 24 abituriendil olid reeglid korratud ja tsitaadid üle vaadatud. Loomulikult oli vaimu ärgitamiseks kaasa võetud šokolaadi, vett ja müslipulki. Pastapliiatseid oli kogutud endale ja sõbralegi. 

Üksteist pastapliiatsit, loendab Vinni-Pajusti gümnaasiumi abiturient Liis Tammekand üle pinalis leiduvaid kirjapulki. "Äkki kellelgi jääb puudu," lausub neiu. Kolmekümne minuti pärast algav eesti keele komplekseksam teeb noored ootusärevaks, vaimule antakse viimast tuge šokolaaditükkidega. Ometi tunnistavad abituriendid, et väike närv ootamatuse ees on siiski maad võtmas. "See on kohustuslik. Stress paneb ehk mõtte tööle," keerab Liis Tammekand surve positiivseks. 

"Kõik on õpitud. Kõik on hästi," sõnastab Vinni-Pajusti gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Marge Guljavin.

Kui kuue tunni jooksul peaks Liis Tammekannul tekkima viiv, kui pea on mõtteist täitsa tühi ja faktid ei taha meelde tulla, on neiul hea nõu varuks. "Isa ütles, et hinga rahulikult, tee mõttepaus ja vaata hetkeks aknast välja," edastab ta väärt soovituse.

Neljadele-viitele õppiv neiu sõnab, et ta loodab, et eksamiteema on seotud majanduse või loodusteadusega.

Õpetaja Marge Guljavin, kes on noori õpetanud neli aastat, ütleb, et riigieksami tegijate puhul eeldatakse, et nad valdavad kõiki teemasid. "Gümnaasiumi lõpetaja on kõige targem, tema peabki kõike kõigest teadma," ütleb Guljavin.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitööl on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteaduslikku kirjandust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas noortele, et elu esimese riigieksami tegemine on uus ja huvitav kogemus, mis nõuab pingutust ja keskendumist, kuid pakub ka ootusärevust. "Eksamikogemus on ka justkui põlvkondi ühendavaks sillaks, kuna lähedased saavad koos meenutada kunagist kogemust ja võrrelda seda praegusega," märkis Reps. Ministri sõnul on tänavune eesti keele eksam erilisem, kuna tähistame eesti keele aastat.

Riigieksamite periood lõppeb 24. mail matemaatika eksamiga.

Riigieksameid teeb tänavu kokku 10 179 õpilast, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 663 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1164 kutseõppeasutuste õpilased.

Maakonnas on riigieksamitele end kirja pannud 361 noort, kellest 341 on gümnaasiumi- ja 20 kutseõppeasutuste õpilased. Eesti keele riigieksamile registreerus sel aastal 347 õpilast, eesti keele kui teise keele eksami plaanib teha üheksa õpilast.

Tagasi üles