Looduskaitsjad tuvastasid viis uut lendorava elupaika

Lendorav liugleb puult puule. Selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ja paiknema lähestikku, maa peal liikumine on lendoravale ohtlik. Foto: Rainar Kurbel

Aprilli alguses Ida-Virumaal toimunud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitseosakonna seire käigus leiti viis uut lendorava elupaika, kus RMK rakendas esmast kaitset.

Kahe päeva jooksul peamiselt Sonda, Iisaku, Avinurme ja Oonurme ümbruses toimunud seire eesmärk oli kontrollida keskkonnaagentuuri loodud lendorava elupaikade mudeli alusel lendorava esinemist tulundusmetsas. Selleks vaadati üle lendorava teadaolevate elupaikade läheduses olevad alad, kus leidub liigile elupaigaks sobivaid vanemaid haabasid.

Lendorava esinemist kontrollitakse tegevusjälgede järgi. Seirealal liiguti ühe haava juurest teise juurde ning uuriti, kas puutüve jalamil või selle ümber maapinnal on lendorava ekskremente. Kokku kontrolliti 103 eraldist 303 hektaril.

"17 eraldisel leidsime märke lendorava elutegevusest, mis annab aluse eraldada viis lendorava uut elupaika. Eriti tähelepanuväärne on leid Sonda külje all, mis nihutab lendorava teadaoleva levila piire 600 meetrit põhja poole," ütles RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa.

Uute elupaikade info on edastatud keskkonnaametile, kes otsustab uute püsielupaikade moodustamise või olemasolevate laiendamise vajaduse. Seniks kehtestab RMK aladele ajutise kaitse.

RMK maadest hõlmavad keskkonnaregistris registreeritud lendorava elupaigad ligi 1400 hektarit. See pindala jaguneb 106 elupaiga vahel, millest 2017. aastal olid asustatud 30. RMK lõi lendorava teadaolevate elupaikade sidususe tagamiseks juba 2014. aastal levikukoridorid, kus metsa majandamisel jälgitakse, et ühendus lendorava elupaikade vahel säiliks. Levikukoridorid ühendavad praegu ligi 50 ala. Lisaks on RMK reserveerinud lendoravale eluks sobilikke metsaalasid, kus metsa majandamist ei toimu, et võimaldada lendoravatel uusi elupaiku asustada. Nendel aladel korraldatakse igal aastal rutiinset seiret, mille tulemused näitavad, et lendoravad on asustanud RMK planeeritud ja kaitse alla võetud metsaalasid.

Lendorav on öise eluviisiga väike näriline, kelle elu möödub suuresti puudel ja kes läbib pikki vahemaid puult puule liueldes. Maapinnal on lendorav kohmakas ning seetõttu kergeks saagiks kiskjatele. Euroopa Liidus leidub lendoravat ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levila 20. sajandi jooksul drastiliselt kahanenud ja kunagi kogu Mandri-Eestis levinud liiki leidub nüüd vaid Alutagusel, kus teadaolevaid asustatud elupaiku on 40 ringis.