Eile istusid eksamilaua taha eesti keele riigieksami sooritajad. Hariduses võib vaielda paljugi üle: mis on tähtis, mis ehk mitte nii väga? Selles, et eesti keele eksam on vajalik, ei kahtle ilmselt keegi. Seda enam, et aja jooksul on see muutunud proovikiviks, mis ei näita mitte üksi kirjutamisoskust, vaid ka lugemisoskust. Ja näigu see kui tahes veider, lugemisoskusega on ikka tõesti meil lood nadid, isegi täiskasvanute hulgas.
Juhtkiri: sillutades teed õnneni
Muidugi ei tähenda see, et inimesed hädiselt veeriksid, nad loevad ludinal küll, aga pahatihti ei saa loetust midagi aru. Ei saada aru kasutusjuhenditest ega juhtnööridest, rääkimata selliste lugude mõistmisest, kus on peidus sügavam mõte. See võib kõlada masendavalt, aga see ongi masendav. Tarbijakaitse ägab kaebuste all, mille esitajad on mingi eseme tarvitusjuhendi pärast kiiret ülevaatamist kokku käkerdanud ja ära visanud, sotsiaalmeedias jäävad silma need, kes libistavad pilgu üle teksti ja kuulutavad seejärel oma arvamust, mil “loetuga” midagi ühist ei ole.
Ei saada aru kasutusjuhenditest ega juhtnööridest, rääkimata selliste lugude mõistmisest, kus on peidus sügavam mõte. See võib kõlada masendavalt, aga see ongi masendav.
Nii et on igati tore, kui koolilõpetaja peab näitama, et ta vähemalt lugeda oskab, tekstist kõik vajaliku üles leiab ning loetut tõlgendada ja mõtet arendada suudab. Eriti hea oleks, kui ta seda oskust ei minetaks, vaid ikka ja jälle näitaks.
Ideaalmaailmas peaks igal eestlasel eesti keel kooli lõpuks ilma mingi eksamitagi kenasti selge olema.
Reaalmaailmas ei paranda eksamgi midagi – keeleoskus ja mõistmine muutuvad aina kehvemaks. Muret teeb seegi, et irooniast ja sarkasmist ei saada tihtilugu enam aru. Isegi lihtsat nalja ei mõisteta. Peagi tuleb kuulajat ette hoiatada: tähelepanu, väike nali tuleb. Muidu võib juhtuda, et järgneb solvumine, avalik pahakspanu või midagi veel räigemat.
Siiski ei maksa unustada, et eksam on vajalik ka keskhariduse saamiseks ning ülikoolitee sillutamiseks. Seda, mismoodi inimesel tegelikult elus hakkab minema, üks riigieksam suurt mõjutada ei saa. Lõppude lõpuks on inimene ikkagi ise oma õnne sepp: hästi sooritatud eksami abil on tee selle õnneni lihtsalt mõnevõrra tasasem, võibolla ka lühem ja sujuvam.