Peldikukultuur oli visa juurduma

Kui juba teha, siis kapitaalselt. Välipeldik ehk kohalikus kõnepruugis kimmergu Muhumaal on ehitatud 1917. aastal. Foto: Gustav Ränk/Eesti Rahva Muuseum

Sõna “peldik”, toonases kirjapildis küll “peltick”, leidub praeguses tähenduses juba 1660. aastal ilmunud Heinrich Gösekeni eesti keele sõnastikus. Aga tollel ajal, mil sõnastik ilmus, oli peldikuid Maarjamaal õige napilt.

Eesti vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi rääkis, et Baltimaadesse jõudsid peldikud 16.–17. sajandil, kuid üldlevinud need ei olnud. Kindlustes olid muidugi spetsiaalsed ihukergendamise kohad ehk danskerid olemas ja näiteks Toompea kindluse läänemüüri keskpaigas asuvas danskeris on praegu riigikogu kohvik.

Aga Eestis hakkasid peldikud levima eeskätt Saaremaa ja Läänemaa mõisates, kus need olid ehitatud seinakapisarnaselt magamiskambri nurka.