Midagi tõelist: Algus iidse tamme all

Loodetavasti on festivalil kohal romaani “Midagi tõelist” eest Eduard Vilde kirjandusauhinna pälvinud kirjanik Martin Algus. Kirjanik Vinni-Pajusti tammikus oma laureaaditamme juures. Foto: Inna Grünfeldt

Iidne tamm nimetahvli – Vilde kirjandusauhinna tähisega – võtab kirjanik Martin Alguse esmalt sõnatuks. Ta ütleb, et pole sugugi selfimees, aga ... seekord sirutub käsi telefoni järele. “Ma ei kujutanud ette, et see on nii võimas!”

Kolmesajaaastane tamm Vinni-Pajusti tammikus on midagi tõelist. Midagi vägagi tõelist. Päike saadab kiired läbi raagus, ent pungade puhkemise ootel võra. Puu takseerib tema hoolde antud kirjanikku. Kirjamees mõõdab tammehiiglast aupaklikul pilgul.

Hoolikalt seob kirjanik Martin Algus sinise lindi, kus must valgel kirjas, et tema romaan “Midagi tõelist” on Eduard Vilde kirjandusauhinna tänavune laureaat, tamme tüve ümbert lahti ja lappab hoolikalt kokku. Mälestuseks.

Eduard Vilde ausambal on tähtsa kirjanduspäeva puhul ees uhiuus lips, millel kõigi auhinnatud kirjanike nimed alates Rudolf Sirgest, Hando Runnelist, Mats Traadist. Väärikas, väga väärikas seltskond. Martin Algus on nüüd nende seas.

Vilde auhinnakomisjoni staažikaim liige bioloog Ilme Post ulatab kirjanikule sinililletaime, õrn juurepall hoolikalt paberisse mähitud. “Istutan selle koduaeda!” lubab liigutatud kirjamees.

Martin Algus on esimest korda Vinni, Pajusti ja Muuga mail, aga ütleb, et tunneb end siin mõnusalt – maastik ja kohavaim kõnetavad Vooremaa juurtega mehe hinge. Auhindajad muhelevad: kirjaniku kodustamine – mis tähendab, et iga laureaat arvatakse omainimeste sekka, kes alati oodatud tammikusse kõndima ja mõtisklema – on lennult korda läinud!

Paari tunni eest seisis Martin Algus, romaani “Midagi tõelist” autor, 39. kirjanik, kes pälvinud Eesti vanima, 55 aastat välja antud Eduard Vilde kirjandusauhinna, Muuga mõisa saalis väikeste ja suurte kirjandussõprade ees, siiras rõõmuhelk palgel. Tema esimene romaan on leidnud sooja vastuvõttu ja tunnustust!

Näitekirjanik ja stsenarist Martin Algus tunnistas, et romaani kirjutamine oli eriline kogemus: kui stsenaariumi kirjutades on ümber näitlejatest-lavastajatest mõnus polster, siis raamatu puhul on autor üksi. “Raamatu kaanel on üks nimi oma looga ja lootusega, et see lugu üles leitakse paljude teiste raamatute keskelt. Ehkki üksiolek on autorile vajalik seisund kirjutamiseks, on iga teos mõeldud jagamiseks, ükski autor ei taha jääda oma teosega üksi,” mõtiskles Martin Algus. Kuidas teos, milles käsitletud üsna teravaid teemasid, vastu võetakse, ei osanud ta arvata.

"Mõtlesin, et ma ei pea kellelegi meeldima, võin minna teravaks, tõsiseks ja valusaks, aga ma tahan need asjad maha öelda, sest näen, et need on praegu maailmas olemas."
Martin Algus, kirjanik

“Seda suurem oli rõõm, kui ühel hetkel helistati ja auhinnast teatati – sain aru, et on märgatud, on loetud ja on mõistetud, ning üksioleku hirmu asendas hästi mõnus ja rahustav koosolemise tunne. Selle koosolemise tunde eest tahan teid tänada. Igal autoril on hädavajalik tunda, et see, mis ta on loonud, võetakse vastu, võetakse omaks. See preemia on mulle suur au,” kõneles kirjanik. “Mul on tunne, et aegade hämarusest sirutub üks sõbralik ja samas kindel käsi ja patsutab toetavalt õlale. Aitäh sulle, Eduard Vilde!” lisas ta.

Kirjanik kõneles, et tahtis teosega, mille algtõuge põhineb tõestisündinud lool – väljapressimisskeemil –, teadvustada internetis varitsevaid ohte. Ta mainis, et kirjutama asudes sellele “nii programmiliselt ei lähenenud”, vaid püüdis elada sisse põneva loo tegelastesse.

“Minu jaoks on väga oluline kirjutades tegelast mõista, mitte hukka mõista, mida selle raamatu tegelaste puhul oleks lihtne teha. Kirjutades sain aru, et teema räägib laiemalt olulisest,” kõneles Algus. “Mõtlesin, mis on see oluline, see midagi tõelist, mis vajab praegu ütlemist. Mõtlesin, et ma ei pea kellelegi meeldima, võin minna teravaks, tõsiseks ja valusaks, aga ma tahan need asjad maha öelda, sest näen, et need on praegu maailmas olemas.”

“Midagi tõelist” valmis nelja aastaga ning selle sünd oli üpris tavatu: esmalt kirjutas Martin Algus näidendi, mille vastu tundsid lavastajad küll elavat huvi, aga kui see paari aasta jooksul lavale ei jõudnud, muutus autor kärsituks ja otsustas selle romaaniks kirjutada. “Olles suurema osa elust kirjutanud dialooge, avastasin, kui palju tuleb aju ümber programmeerida, et saada kätte jutustav maneer, hakata rääkima lugu, mida ei vahenda näitleja. See on hoopis teistsugune kirjutamislaad,” jutustas kirjanik. Ta arvas, et kui näidend, mida nüüd mängitakse Alguse õpetaja Andres Noormetsa lavastuses Vanemuises, oleks kohe käiku läinud, poleks ta tõenäoliselt romaani kirjutanud.

Eduard Vilde kirjandusauhinda välja andva Vinni valla vanem Rauno Võrno tuletas kuulajatele – laste näitemängupäeval “Esimestest triibulistest kirjandusauhinnani” osalejatele ja täiskasvanud kirjandushuvilistele – meelde, et Martin Alguse “Midagi tõelist” tunnistati seitsme kandidaadi seast Vilde kirjandusauhinna vääriliseks, kuna oli väga haarav ja vildelik ning käsitles tänapäevaseid teemasid nutisõltuvusest tarbimiskultuse ja üksinduseni. “See raamat on põnevuslugu murelikel teemadel,” lausus vallavanem.

Kirjanik Martin Algus tähendas, et laste näitemängupäev oli auhinna kätteandmiseks igati sobilik, sest just Jõgeva kooliteater andis tema elule suuna.

Vinni-Pajusti tammikus laulab kirjanikule kiitust metsvint. Puukoristajad toimetavad omasoodu. Ilme Posti küsimus, missuguse linnu pesakasti tahaks Martin Algus näha oma tamme küljes, võttis mehe mõtlema. “Võiks olla keegi kakulistest,” avaldas ta naerusui soovi. Ja lisas, et talle meeldivad ka varesed. “Igavesti toredad ja nutikad linnud,” märkis kirjanik.

Martin Algus Eduard Vilde kirjandusauhinna üleandmisel romaani “Midagi tõelist” eest. Foto: Vladislav Musakko

Martin Algus

• Vabakutseline näitleja, tõlkija, dramaturg, stsenarist ja näitekirjanik.
• Lõpetas 1992. aastal Jõgeva 1. keskkooli ja 1997. aastal Viljandi kultuurikolledži.
• Töötas aastatel 1997–2005 Ugalas näitlejana, alates 2005. aastast on tegutsenud reklaami alal ja tõlkijana.
• Sarjade “Ühikarotid”, “Kalevipojad”, “Ment”, “Keskea rõõmud”, “Naabriplika” ja “Padjaklubi” stsenarist.
• Võitnud preemiaid mitmel Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel.
• Debüütromaan “Midagi tõelist” pälvis tänavu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosakirjanduse aastapreemia.