Rakveres arutati turismikorralduse arendust

Turistide peibutamiseks istutatakse Rakvere Keskväljakule ja selle lähiümbrusesse lilli. Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere linn ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kutsusid Rakverre ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktori Margus Sameli ja kliendisuhete juhi Kristiina Jorsi, et plaanida üheskoos turismiettevõtete toetamist ja turismikorralduse lisavõimalusi Rakvere linnas ja Lääne-Virumaal.

Kohtumise käigus kõneldi turismikorralduse hetkeseisust ja väljakutsetest nii riiklikul kui ka maakondlikul tasandil ning kaaluti edasisi samme.

Rakvere linnapea Marko Tormi sõnul on Rakvere linn väga suurte sammudega arendamas linnakeskkonda, muutes seda atraktiivseks ka külalisele, lisaks suured ja külastajaid kõnetavad objektid, nagu Pika tänava arendus, Vallimäe vabaõhulava, Arvo Pärdi nimeline kontserdimaja. "Näeme, et ettevõtjatele on vaja tuge ja selget signaali, et linn panustab omalt poolt külastajate peibutamiseks. Suured, mahukad investeeringud ja eeskätt meie muutuv hoiak peab saama selgeks signaaliks, et Rakvere on valmis veelgi enam võõrustama inimesi mujalt, sest läbi turismiarenduse kasvab maakonnakeskuse maine, linna jäetakse rohkem raha, mis omakorda väljendub uutes töökohtades, paremas maksulaekumises ja nii edasi. Meil on Rakvere teater, Aqva spaa, linnus, kaubanduskeskused, politseimuuseum, spordikeskus, kinomaja ja väga paljud teenindusasutused. Muutuv linnakeskkond, uued objektid ja linna lähiümbrus peab sellele kõigele oluliselt juurde andma – seda kõike on siiski vaja väga selgelt üle Eesti tutvustada, selgitada ja teha tuleb seda süsteemselt ning mitme aasta vältel. Pidevalt. Siis on lootust, et järgnevatel aastatel hakatakse rääkima Rakverest aina enam, ikka positiivses võtmes. Rakvere tõus kannab ka ülejäänud maakonda. Meie häid tegijaid Viru-Nigula vallast kuni Lehtse ja Kiltsini välja," kommenteeris linnapea Marko Torm.

EAS-i turismiarenduskeskuse direktori Margus Sameli sõnul on Eesti piirkonnad omamoodi üleminekustaadiumis. "Märkimisväärselt on investeeritud objektidesse, mis toovad nii välis- kui ka siseturiste ning millest on võitnud ka kohalik kogukond. Samas on rahastus olnud projektipõhine ning projektide lõppedes on küsimuseks, kuidas edasi, nii et tehtu oleks ka jätkusuutlik," kommenteeris Sameli.

Seepärast on ka turismiarenduskeskuse jaoks üheks olulisemaks teemaks Eesti sihtkohtade jätkusuutlikkuse tagamine, nende süsteemne areng, mis võimendab kohalikku eripära. Turunduselt ja turismiinfo koondamiselt suunatakse tähelepanu eeskätt sihtkohtade arengu juhtimisele tihedas koostöös ettevõtete, omavalitsuste ja riigiga. "Täna on Eestis suurusjärgus kuuskümmend turismivõrgustikku, neist kümmekond on liidud, paarkümmend eri teemadele pühendunud organisatsiooni ja kolmkümmend väga erineva omandisuhtega sihtkohapõhist organisatsiooni. Turismiarenduskeskuse huvi on, et sihtkohtadel oleks muutunud reisiharjumusi ja turu vajadusi arvestades sihtkohtade juhtimiseks vajalik mandaat, võimekus ja vahendid ning eri organisatsioonid liiguksid sihtkohtade arengu huvides ühes suunas," rääkis Sameli.

Sameli rõhutas, et täiuslikuks külastuskogemuseks on vaja nii mikroettevõtteid kui ka suuri tegijaid, nii keskkonda kui ka infrastruktuuri. "Meid külastavad kõige rohkem turistid naabermaadest ning selleks, et nad siia ikka ja jälle tagasi pöörduksid, on vaja häid üllatusi. Külastajad näevad, et Rakvere ja Lääne-Viru on olnud hoogsalt arenev piirkond ning neid üllatusi ka pakkunud," lisas turismiarenduskeskuse direktor.