Juhtkiri: igale piirkonnale oma
25. aprill 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On üsna tõenäoline, et Võsu saab endale peagi oma purjetamiskooli. Piirkonna arengu mõttes on seesuguse kooli loomine arusaadav järgmine samm. Võsu sadam on ennast sisse töötanud ja navigatsiooniperioodi alates elab täiel rinnal. Järgmisel aastal juba kümnendat tegevusaastat alustavat sadamat on paatide mahutamiseks tulnud juba laiendada.
Soodsad tuuled meelitavad Käsmu lahele lohesurfarid, nii kogenud kui ka need, kes Võsu surfikooli eestvedaja käe all esimesi katseid lohet lennutada teevad. Ja kui nüüd lahele veel purjekad lisanduvad, võib suvisel ajal avanev vaatepilt meeldivalt kirju olla. Iga aastaga saab Võsust aina võimsam suvitusparadiis.
Rakvere linn on küll kuulutanud end väge täis olevaks, aga milles see vägi seisneb, polegi üheselt selge. Mida vägevat siia tulnud inimene saab?
Jah, Kunda on küll Võsule selles vallas kinda visanud ja avaldanud plaani saada maakonna uhkeimaks suvitajate paigaks, kuid karta on, et siin pelgalt uutest lillepottidest ja kenast jalgteest ei piisa. Suuremat ideed on vaja. Võsu samm merekooli rajamise poole võiks olla inspireeriv ka maakonna teistele piirkondadele, mis alles oma kindlat nišši otsivad. Lihtsam on nendel linnadel ja asulatel, kus on ideid oma suuna ja sihi leidmiseks juba ennegi suuremal või vähemal määral teoks tehtud. Näiteks Kadrina paistab silma IT- ja nutiasjandusega. Miks mitte selles valdkonnas veelgi kaugemale mõelda? Tapal paiknevad liitlasväed ning kaitseväelased on alailma pildil ja ületavad oma tegudega tihtilugu uudiskünnise. Miks mitte keskenduda Tapa puhul just sõjalis-sportlikele ettevõtmistele – need võiksid olla seal sama loomulikud, nagu on iseenesestmõistetav Tapat läbiv raudtee.
Rakvere linn on küll kuulutanud end väge täis olevaks, aga milles see vägi seisneb, polegi üheselt selge. Mida vägevat siia tulnud inimene saab? Mille poolest on ta siit lahkudes väekam, kui üldse? Küsimusi on küllaga ja linnal on siin tegevusruumi. Peetakse ju ühiskonnas ideaali suunas liikumiseks seda, kui ebamäärasus asendatakse selge sõnumiga.
Kui on mõni omavalitsus, kus alles mõlgutatakse mõtet, mis see “meie asi” võiks olla, siis lasku aga ideedel lennata. Ehk ongi see tähtsaim asi, mida vallas arutada.