Pea veerand sajandit abipolitseiniku ametit pidanud Arvo Pani: tol haarangul ei osanud ohtlikust olukorrast arugi saada

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani on abipolitseinikuna tegutsenud pea veerand sajandit. Foto: Tairo Lutter

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani rääkis, et läks abipolitseinikuks 1990-ndate keskel, mil korrakaitses olid keerulised ajad. Mundri selga tõmbamine oli ajendatud soovist muuta kodukoht turvalisemaks.

Kahekümne nelja aasta jooksul, mil Pani on abipolitseinikuna tegutsenud, on ette tulnud igasuguseid olukordi. Ta meenutas selle töö algaastaid, mil kord anti üle maakonna teada, et Ubja kandis metsas võib redutada ohtlik relvastatud kurjategija. Kadrina kandi abipolitseinikud koos valla konstaabliga lõid otsingutes kaasa. “Eks ikka oli veidi kõhe tunne,” meenutas Pani. Samas tunnistas ta, et tol haarangul ei osanud ta olukorra ohtlikkusest aru saada. Liiati ei saadetud abipolitseinikuid niinimetatud eesliinile, vaid nemad pidid ümbrust jälgima, ja kui midagi märkavad, siis sellest teada andma. Lõpuks ohtlik kurjategija tabati.

Rollikonflikte, mille puhul abipolitseinik peab oma tuttava või lähedasega tegelema, pole Pani sõnul tal ette tulnud.

“Vabatahtlikkus on tore asi, aga näen jätkuvalt, et mingis osas võiks motiveerida,” vastas Pani küsimusele abipolitseinike töö tasustamise kohta. Kas see motiveerimine peaks just rahaline olema, on tema sõnul iseküsimus.

Pani väitel paljud omavalitsused tunnustavad abipolitseinikke. Nende seas ka Kadrina vallavalitsus. Lisaks patrullimisele käivad Kadrina korrakaitsjad turvamas suuremaid valla üritusi ja niisugustel juhtudel on omavalitsus neid tehtud töö eest meeles pidanud.