Kanad ja kõrgetes kastides peenrad toovad hooldekodusse rohkem elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Healing Greenery projektitöö, mille autorid on bakalaureuseõppe tudengid Heli Jokkonen, Anu Kamau, Sim Solen, Emilija Venc, Häly Raidla. Praegusele hooldekodu õuealale on lisanduseks jalgteede süsteem ja pikk perimeetril jooksev kaar, mis toob kasutaja tagasi hooneni. Võimalusi sotsiaalseteks ühistegevusteks on loodud aia eri osadesse, maamärkidena on kasutatud kive ja puid-põõsaid.
Healing Greenery projektitöö, mille autorid on bakalaureuseõppe tudengid Heli Jokkonen, Anu Kamau, Sim Solen, Emilija Venc, Häly Raidla. Praegusele hooldekodu õuealale on lisanduseks jalgteede süsteem ja pikk perimeetril jooksev kaar, mis toob kasutaja tagasi hooneni. Võimalusi sotsiaalseteks ühistegevusteks on loodud aia eri osadesse, maamärkidena on kasutatud kive ja puid-põõsaid. Foto: eskiis

Rahvusvahelise tudengiprojekti raames valmis Väike-Maarja hooldekodule mitu haljastusprojekti, mille teoks saamine peaks eakate argipäeva muutma rõõmsamaks ja mitmekesisemaks. Ökoteraapia, mida on kasutatud aastakümneid, on maailmas üha trendikamaks muutumas, nentisid koolitajad Soomest.

Aprilli keskel said Mõdrikul Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis kokku Eesti, Leedu ja Soome tudengid, et läbida intensiivkursus tervendavast aiast projekti Healing Greenery (tervendav roheala) raames. Tegemist on kolmeaastase projektiga, kus osalevad sotsiaaltöö, õenduse, maastikuarhitektuuri ja põllumajandustehnoloogia eriala üliõpilased. Mullu rakendati oma teadmisi ja oskusi Leedu pagulaskeskuses, nüüd on fookuses eakate inimeste elukeskkond Eestis ja järgmisel aastal erivajadustega lapsed Soomes.

Kursusel oli tudengite ülesandeks kujundada Väike-Maarja hooldekodu klientidele, personalile ja külalistele sobiv elukeskkond, järgides green care’i metoodika – tervendava roheluse põhimõtteid.

Tagasi üles