Eesti vete puhtuse võti peitub Pandiveres
 

Rohekassinise veega Äntu Sinijärv saab kogu oma vee allikatest. Järv on populaarne sukeldumiskoht.

FOTO: Teet Suur

Pandivere kõrgustikku ei kutsuta asjata Eesti looduslikuks veetorniks. Just Pandivere mail täienevad meie põhjaveevarud kõige intensiivsemalt.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Enamik põhjaveest pärineb tegelikult sadamete infiltreerumisest pinnasesse, osa on pärit ka veekogudest. Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi juhtivinsener Jüri Ivask rääkis, et Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks umbes kümnendik ehk keskmiselt 70 millimeetrit aastas.

“Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul ja siin ulatub see isegi 300 millimeetrini aastas,” kõneles Ivask. Põhjus on selles, et Pandivere geoloogiline ehitus on lihtsam kui teistel meie kõrgustikel. Siin on õhuke kiht pinnakatet ja selle all lõheline aluspõhi.

Tagasi üles