Saada vihje

Eesti vete puhtuse võti peitub Pandiveres

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rohekassinise veega Äntu Sinijärv saab kogu oma vee allikatest. Järv on populaarne sukeldumiskoht.
Rohekassinise veega Äntu Sinijärv saab kogu oma vee allikatest. Järv on populaarne sukeldumiskoht. Foto: Teet Suur

Pandivere kõrgustikku ei kutsuta asjata Eesti looduslikuks veetorniks. Just Pandivere mail täienevad meie põhjaveevarud kõige intensiivsemalt.

Enamik põhjaveest pärineb tegelikult sadamete infiltreerumisest pinnasesse, osa on pärit ka veekogudest. Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi juhtivinsener Jüri Ivask rääkis, et Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks umbes kümnendik ehk keskmiselt 70 millimeetrit aastas.

“Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul ja siin ulatub see isegi 300 millimeetrini aastas,” kõneles Ivask. Põhjus on selles, et Pandivere geoloogiline ehitus on lihtsam kui teistel meie kõrgustikel. Siin on õhuke kiht pinnakatet ja selle all lõheline aluspõhi.

Tagasi üles