Eesti pikimat allmaajõge pole vaja kaugelt otsida

Maaalune jõgi suudab kevaditi Haava karjääri veega täita näilise kergusega (pildil ülalpool). Foto: Kalju Vaga

2005. aasta sügisel teatasid pendlimehest geobioloog Rein Hanstein ja Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja, et avastasid Nabala lubjakivimaardla mail Eesti pikima maaaluse jõe. Meie Jupri on aga jupp maad pikem.

Eesti pikimaks maaaluseks jõeks tituleeritud Kurevere oma 11-kilomeetrise pikkusega maailma ei üllata. Mehhikos Yucatáni poolsaarel voolab 153 kilomeetri pikkune jõgi maa all. Koeravere karstialalt algaval Jupri ojal, mis suure osa aastast maa all voolab, on pikkust ligi 14 kilomeetrit, seega veerandi jagu rohkem kui Kurevere jõel.

Jupri maaalune jõgi hakkas tänavu maa peal voolama märtsi keskel. Jupri oja saab alguse Pandivere kõrgustikult Koeravere karstiala lõunaosast ja kogub oma vee enamasti niinimetatud Veadla mere alalt. Nimelt moodustub Veadlas sageli kevaditi umbes kahe ruutkilomeetri suurune üleujutusala, mida Veadla mereks kutsutakse.