Avatud kalasadamate päev tuletab eestlasele kala meelde

"Kas juba otsas?" küsis üks ja teine täna avatud kalasadamate päeval Võsu sadamas suitsuahvenatega kaubelnud Heiti müügileti ääres tühja kalakasti vaadates. 

25 kilogrammi suitsukala osteti ära 15 minutiga ja tuli minna uue koguse järele, et sadamakülastajate kalasoovi rahuldada. Heiti sõnul oli tänane päev üks neist paarist päevast aastas, mil rahvas kalasõber on. "Üldiselt eestlane väga ei raatsi kala eest maksta. Eestlane sööb kuus-seitse korda vähem kala kui keskmine eurooplane," ütles Heiti, täpsustades, et sellised sadamatega seotud üritused toovad aga kokku just need, kes kala vastu huvi tunnevad, ja siis õnnestub ka müüa.

Ka Heiti kõrval värsket räime pakkunud Eru rannakalur lahkus juba kella 12 ajal, kuna kaup oli endale ostjad leidnud.

Heiti kauples täna Saaremaalt toodud ahvenaga, sest põhjarannikul hakkab seda kala liikuma alles suve keskel. Kalade suitsuse meki eest oli siiski hoolt kandnud Virumaa kohalik rannakalur.

Kalavarudega on aga põhjarannikul lood kehvad. "Kogu lubatud püügivaru jagu võrke oli täna meres, et äkki näkkab midagi. Hommikul oli üks pooleteisekilone meriforell võrgus ja oligi kogu lugu," rääkis Valdek Kilk, kes lootis siiga saada, mida mullu samal ajal oli tublisti. Isegi nii palju, et jätkus müügiks. Tänavu ei taha kala isegi oma tarbeks jaguda, rääkimata müümisest. Erinevalt Heitist ütles Kilk, et rahvas tunneb huvi värske kala vastu, kui oleks ainult pakkuda. 

Lisaks sellele, et kala on niigi vähe on, valmistavad kaluritele tänavu kevadel peavalu hülged, kes võrke ründavad. "Hülgeprobleem on meil põhiliselt sügisel, siis, kui vanemad õpetavad poegadele söögi hankimist. Kevadel nad reeglina meid kiusanud ei ole," kõneles Kilk. 

Ja tegelikult ei olegi võrgukahju veel see kõige suurem, hullem on asi siis, kui hüljes mõrdade kallale läheb. Kalur, kellel on suured mõrrad, kannab juba tuhandeid eurosid kahju.

Lisaks sellele natukesele kalale pakuti täna Võsu sadamas 90 liitrit tursa, lõhe ja ahvenaga kalasuppi ning grillitud kalaroogasid, mida Jürgen ja Kairit koos tütardega olid nautima tulnud koguni Tallinna külje alt Peetrist. "Selliseid üritusi peaks tihedamini olema," leidis Jürgen ja Kairit lisas, et kalasadamate avamiseks külastajatele oli täna ideaalne ilm.

Lääne-Virumaa sadamatest võõrustas külalisi lisaks Võsu sadamale Eisma sadam. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 28 000 külastust.

"Rekordiline arv, 5000 külastust, tehti Varnjasse, kus lisaks kalasadamate päevale toimus ka Varnja laat. Pärnus Japsi kail käis ligi 4000 kalahuvilist, Läänemaal Dirhamis 2500 ja Tallinna kalasadamas, kus toimus ka Tallinna kalafestival, käis ligi 3000 inimest," loetles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik.

"Korraldame avatud kalasadamate päeva sooviga populariseerida kala tarbimist, näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ning seda, kuidas kala meie toidulauale jõuab," ütles maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. 

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 22 kalasadamat üle Eesti. Päeva korraldasid maaeluministeerium ja kalanduse teabekeskus.