/nginx/o/2022/01/31/14337973t1hb537.jpg)
/nginx/o/2010/12/08/480447t1h6683.jpg)
Igal linnal Euroopas tuleb kiiresti arenevas maailmas leida oma nišš, oma eriline väärtus, mis tõmbab ligi turiste, pakub tööd kohalikele ettevõtjatele ning meelitab tagasi haritud noored.
Rakvere – linn suunaga säästvale ja targale kogukonnale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere piirkond on traditsiooniliselt olnud eeskätt tööstuspiirkond, kus kasutatavad tehnoloogiad on tänaseks paljuski vananenud või vähetõhusad. Ettevõtjate peamine konkurentsieelis tuleneb kas väikestest tööjõukuludest või keskkonna- ning ressursitasudest, mis on võrreldes sihtturgudega suhteliselt madalamad.
Euroopa Liidu prioriteedid on suunatud eeskätt kliimamõjude vähendamisele ning energiakasutuse efektiivsuse suurendamisele. Aastaks 2020 plaanitakse vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 20%, suurendada taastuvenergia osatähtsust 20% võrra ning parandada energiakasutuse efektiivsust samuti 20% võrra.
Rakvere linn liitus aastal 2009 ühena esimestest Euroopa linnapeade paktiga ja juba samal aastal valmis linna säästva energia kava.
Rakvere linn on võtnud eesmärgiks koos teiste Euroopa linnadega 20protsendilise süsinikdioksiidi emissiooni vähendamise aastaks 2020. Rakvere on teinud palju, et hoida keskkonda ning vähendada inimtegevuse mõju kliimale.
Suurendatud on linna omandisse kuuluvate hoonete energiatõhusust ning kõigis linna avalikes hoonetes ja tänavavalgustuses kasutatakse üksnes rohelist energiat. Osaletakse aktiivselt rahvusvahelistes kliima- ja energiaprojektides.
Aastal 2010 oli Rakvere linn Euroopa säästva energia auhinna konkursil kõrgel kohal – kuue parema linna hulgas.
Uue algatusena ühines Rakvere 2011. aastal Euroopa Komisjoni algatusega “Targad linnad ja kogukonnad”. Algatuse raames on linnal kavas koos Eesti juhtivate ülikoolide ja ettevõtjatega rajada Rakverre Targa Maja kompetentsikeskus.
Kuna ligikaudu 40% energiakasutusest ning 36% süsinikdioksiidi emissioonist on seotud just hoonetega, siis nähakse siin ka vajadust muutusteks. Muutuste elluviimiseks on seatud nõue, et hiljemalt aastaks 2018 on kõik avaliku sektori kasutatavad hooned uued ning aastaks 2020 on kõik uued hooned peaaegu nullenergia hooned. Olulist rolli nähakse siin just informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnal, mis suudaks hoonete tehnosüsteeme säästlikult ja kasutaja vajadusi arvestades targalt juhtida.
Targa Maja kompetentsikeskuse moodustamist Eestisse ja Rakverre toetab mitu asjaolu. Eeskätt Eesti IKT-valdkonna tugevus ja mitmekesisus ning Rakvere piirkonna haridusasutustes õpetatavad erialad (infotehnoloogia, ehitus, automaatika, keskkonnatehnika, mehhatroonika, sotsiaalhooldus jt). Rakveres on mitmekesine ettevõtluskeskkond, mis võimaldab tarkade lahenduste toodetesse ja teenustesse integreerimisega suurendada nende lisandväärtust ning ühes sellega Rakvere linna positsiooni nii Eestis kui maailmas.
Rakvere usub, et säästva ja targa linnaruumi arenguga saab saavutada ka väiksemate omavalitsuste konkurentsis püsimise Euroopa tasandil. Nagu me Rakveres ütleme: suured asjad saavad alguse väikestest.