E, 4.12.2023

Euroopa võlakriis lööb ettevõtjatele häirekella

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistika väidab, et kaupade lossimine Eesti sadamates on poole aasta arvestuses aastaga langenud 26 protsenti ja kaupade lastimine on vähenenud 15 protsenti. Foto on illustratiivne.
Statistika väidab, et kaupade lossimine Eesti sadamates on poole aasta arvestuses aastaga langenud 26 protsenti ja kaupade lastimine on vähenenud 15 protsenti. Foto on illustratiivne. Foto: Arvet Mägi

Euroopa võlakriis ja majanduse jahtumise prognoosid teevad ettevõtjad ettevaatlikuks ning panevad rohkem mõtlema riskide maandamisele, sest paari aasta taguse majanduskriisi karmid kogemused on värskelt meeles.

Mööblifirma Rilson OÜ tegevjuht ja juhatuse liige Mati Rillo sõnas, et ühe osana Euroopast oleme arusaadavalt seotud nii selle üleüldise majanduse kui ka finantsseisuga. “Ent ometi on iga riigi olukord erinev. Kui võrrelda Eesti majandust teiste Euroopa riikide omaga, siis meie majandust võib hetkel pidada stabiilselt rahuldavaks,” hindas Mati Rillo. Firmajuhi arvates Euroopa võlakriis igapäevaste rahasummade liikumist Eesti firmades esialgu oluliselt ei mõjuta, küll aga sõltuvad sellest tellimuste maht ja tellijate maksevõime.

“Hinnad on paljudes tootmisharudes surutud sageli minimaalse tasuvuse piiri peale, nii ka mööblitööstuses. Et valmistame põhiliselt tellimusmööblit, siis ei ole meil võlgadega olulisi probleeme, eritellimustööde puhul rakendame ettemaksu ning see tagab raha laekumise tehtud tööde ja kauba eest,” selgitas Rillo.

Pikaajalistele klientidele on mööblifirma Rilson teinud ka erandeid ja andnud soodsaid maksetähtaegu.

“Üldjuhul eeldame, et äriinimesed on ausad, aga 100%list kind­lust ei ole äris kunagi. On juh­tu­nud sedagi, et mõni koostööpart­ner on jätnud oma maksekohustused meie ees täitmata. Nendest vanadest kogemustest tulenevalt oleme nüüd partneritega läbirääkimisi pidades üsna jõuliselt kehtestanud oma maksereeglistiku,” kommenteeris firma tegevjuht.

Selliste partnerite koostöösoovid, kus teine osaline ei taha arvestada sugugi mõlema poole huve, on ettevõte jätnud lihtsalt kõrvale.

“Et suurde võlaringi mitte sattuda, tuleks firmadel olla eriti ettevaatlik juhtudel, kui tarneahel tootjast tellijani muutub liiga pikaks,” hoiatas Rillo. Temale teadaolevalt on iseäranis kurbi kogemusi võlalõksu kukkumisest just ehitusvaldkonna firmadel, kus mitmetasandilisi allhankijate ahelaid tekitatakse pahatihti sihilikult, raha jäetakse tasumata ja tekibki surnud võlaring.

“Selle välistamiseks oleme suur­tes projektides osalemisel kasutanud kas või osalist ettemaksu ja kogu raha kättesaamiseks rakendanud täiendavaid garantiisid, mida võiksid teha ka teised firmad,” soovitas Mati Rillo.

Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev kinnitas, et tema juhitav firma on oma majandamisprotsesse ammu optimeerinud. “Sadam kui teenindusettevõte sõltub ainult oma klientide saatusest. Kui on kaupu liigutada, siis leidub ka kaubalaevu mereveoks ja sadamatel on tööd,” märkis Nikolajev.

Võlgu Kunda sadam ei ela. “Oleme nagu meie emafirma AS Kunda Nordic Tsementki jätkusuutlikud ning seda hindavad meie kliendid kõige rohkem,” selgitas Nikolajev.

Kunda sadama direktor soovitas praeguses, taas probleemiderohkeks muutunud majanduskeskkonnas mitte kaotada pead. “Tuleb hoida oma rahaasjad kont­rolli all. Me peame elama edasi sõltuma­ta poliitikast ja hir­mudest, millega üri­tatakse mõju­ta­da just nõrgemaid,” arvas Alek­sander Nikolajev.

Rakvere Metsamajand ASi juhatuse esimees Andres Alamets, kelle juhitav firma toodab freesprussmaju ekspordiks, nentis, et üldiselt on kliendid ebalevad ja paljud eelistavad ehitusotsuseid edasi lükata lootuses, et võib-olla järgmine aasta on parem. “Nagu me aga kõik teame, ega ikka ei ole küll,” arvas firmajuht.

Andres Alamets lisas, et samas on projekteerimisfaasis ja kooskõlastuste etapis päris palju ja pretensioonikaid projekte. “Eks elu näitab, mida lähiaeg toob. Kui nendel ärevate ja üldiselt hinnatõusule orienteeritud ajaetappidel midagi positiivset on, siis on selleks saematerjali hindade stabiliseerumine ja pisutine langus,” kõneles Alamets.

Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitt ütles, et suheldakse aktiivselt oma klientidega ning püütakse nende vajadustele vastavaid lahendusi välja pakkuda. “Usaldusväärne ja vastastikku kasulik suhe kliendiga on parim viis riske maandada. Tugev kliendisuhe aitab üle elada nii kriisi kui buumi. Peale selle jälgime iga päev sünkroonselt nii tulusid kui kulusid – pangandus on pika vinnaga äri, mida peab juhtima rahulikult ja dünaamiliselt. Lisaks otsime uusi ärivõimalusi nagu kõik teisedki ettevõtted,” rääkis Kitt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles