Rahvaarv kahaneb kasvavast sündimusest hoolimata

Foto: Graafika

Kuigi sündimus on Lääne-Viru maakonnas aasta-aastalt kasvanud, kahaneb maakonna rahvaarv, muutudes iga aastaga järjest väiksemaks.

Hoolimata sellest, et sündimus on alates 2005. aastast järjest kasvanud, ei ole see maakonna üldist rahvaarvu suurendanud.

2008. aastal kahanes rahvaarv 2007. aastaga võrreldes 585 inimese võrra, kuigi Lääne-Virumaal sündis rahvastikuregistri esialgseil andmeil 2008. aastal rekordarv lapsi - kokku 721, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja.

Maakonnasisene ränne
Lääne-Viru maavanema Urmas Tamme sõnul on tubli sündimus väga positiivne, kuid murelikuks teeb tõsiasi, et kui need lapsed kooliealiseks saavad, viivad vanemad nad siit minema ja maakonna jaoks on nad kadunud.

Lääne-Viru kaotab rändega kõige rohkem inimesi Tallinnale ja Harjumaale - kaks korda rohkem kui maakonda saabub.

Aktiivne on olnud Lääne-Virumaa ränne ka oma naabermaakondade vahel: Ida-Viru, Järvaja
Jõgevamaaga.

Möödunud aastal täheldati Lääne-Viru maavalitsuse avalike suhete nõuniku Hilje Pakkaneni sõnul aga hoopiski elavnenud maakonnasisest liikumist.

"Inimesed asusid Kundasse elama, sest sinna rajati Estonian Cell ja ehitati palju," selgitas avalike suhete nõunik. Elukohana eelistati ka Sõmeru valda, mis Pakkaneni kinnitusel on ise jõudsalt tööd teinud, et oldaks sealsest piirkonnast huvitatud: korterid on soodsad ja lasteaiakohad olemas, kindlasti mängib rolli ka maakonnakeskuse vahetu lähedus.

Sõmeru oligi üks kahest omavalitsusest, kus rahvaarv möödunud aastal kasvas, ja seda kuue inimese võrra. Teine vald oli Viru-Nigula, kus rahvaarv kasvas kahe inimese võrra.
Kõige enam vähenes möödunud aastal rahvaarv Väike-Maarja vallas - 105 inimese võrra.

Väike-Maarja vallavanem Olev Liblikmann rõhutas, et vaatama peaks siiski, kui palju see protsentuaalselt teeb - Väike-Maarja vallas on selleks umbes 2%, enamikus omavalitsustes ongi rahvaarv vähenenud 1-2%.

Elanikkonna vähenemine muidugi rõõmu ei tee.
Vallavanema arvates on nad omalt poolt teinud kõik, et rahvas püsima jääks: vald on aktiivselt infrastruktuuri arendanud, on Rakvere linna järel maakonna suurim investeerija ja ehitaja, hoitakse alles gümnaasiumi ja kaht põhikooli, tegutsevad õppekeskus ja muusikakool, sügisel avati Simunas uued lasteaiarühmad ja Kiltsi lasteaed saaks vastu võtta veel kuni kümme last - seega lasteaiakohti jagub.

"Aga me jääme kaugele suurtest linnadest. Ja kui vaadata, kuhu meie inimesed on läinud, siis ikka  suurtesse linnadesse, Tallinna, Harjumaale ja muidugi Rakvere tõmbab meilt inimesi ära. Me jääme Rakverest just väljapoole seda ringi, kus tasuks elada ja samal ajal Rakveres tööl käia. Et minna Rakverre tööle, tuleb sinna ka elama asuda," nentis Liblikmann.

Hüved mõjutavad
Kolmas asukoht, mida kolides eelistati, oligi Pakkaneni sõnul Rakvere ja selle lähiümbruse vallad. "Töökohad ja palgatase paneb inimesed liikuma," lausus ta.

Samas rõhutas Pakkanen, et rändearve mõjutavad igasugused hüved: noorte perede soodustused, sünnitoetused jne, mistõttu ei pruugi rändestatistika näidata reaalset olukorda.

"Me ei suuda võidelda Tartus makstava kopsaka sünnitoetuse või Tallinna pakutavate hüvedega," nentis ta.

Ka maavanem rõhutas, et paratamatult mõjutab elukohavalikut lasteaiakohtade arv, kool, huvihariduse võimalus, inimesed, eriti naisterahvad, liiguvad töökohtade järel, ning lisas, et rahva siin püsimine on meie endi - koolide, lasteaedade ja omavalitsuste teha.

Kuigi rahvaarv näitab vähenemise märke, on see siiski väiksem kui 2006. aastal, kui maakonna rahvaarv vähenes ligemale 670 inimese võrra.

Varasemad andmed pole võrreldavad maakonnapiirideülese omavalitsuste ühinemise tõttu, mil Lehtse vald ühines Tapa valla koosseisu.

"Kui võrdleme teiste maakondadega, on meil veel hästi," ütles Urmas Tamm, kuid lisas, et tegevust jätkub meil endiselt