Vali eriala, mis huvitab, ning tee rohkem, kui nõutakse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige Kaido Höövelson.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige Kaido Höövelson. Foto: Meelis Meilbaum

Kas valida tuleks IT, majandusteadus, juura või hoopis midagi loodusteaduste alalt? Mida õpiksid praegused riigikogu liikmed ja üks presidendi nõuandjatest nüüd?

Presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar sõnas, et õppida võiks eelkõige seda, mis silmad särama paneb, et olla hiljem valmis millegi uue avastamiseks tegema rohkem, kui nõutakse. “Kes kasutab kooliaastaid, et endas niisugust uudishimu ja õppimisharjumusi arendada, saab elus kindlasti hästi hakkama, juhtugu mis tahes,” ütles Kübar. Ta lisas, et praegustel koolilõpetajatel on ees vähemalt 50–60 aktiivset tegudeaastat ja on üsna võimatu ette näha, mis maailmas selle ajaga muutub – mitut praegust elukutset ei olnud veel kümmekond aastat tagasi olemas.

“Kes veel pole sellist huviala leidnud, sel on ilmselt targem teha mingi praktiline valik. Näib, et tugevale reaalainete põhjale on hiljem pehmeid erialasid lihtsam peale lisada kui vastupidi. Ja veel – kel võimalik, see katsugu vähemalt osa õpingutest ka mõnes välismaises koolis läbida, sest teises keeles ja uues keskkonnas õppimine-elamine on juba ise väärt õppetund,” soovitas kodanikuühiskonna edendaja.

Tagasi üles