P, 29.01.2023

Alanud on aktiivsem periood, kus metsloomad liiguvad koos poegadega

Kristi Ehrlich
, tegevtoimetaja
Alanud on aktiivsem periood, kus metsloomad liiguvad koos poegadega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maikuus sünnivad põtradel vasikad.
Maikuus sünnivad põtradel vasikad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kätte on jõudnud aeg, mil metsaelanikele sünnib järelkasv. Sotsiaalmeediasse on ilmunud taas ülesvõtteid inimeste kokkupuudetest metsloomapoegadega ning tavapärasest rohkem on loomadega ka liiklusõnnetusi. Paljudel puudub teadmine või arusaam, kuidas sellises situatsioonis käituda. Eesti Jahimeeste Selts koostas selleks puhuks juhendi.

"Meie looduses elutseb palju loomi ja linde, mistõttu kohtumised nendega on tavapärased," kommenteeris Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. "Reeglina pole metsloomad ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid," selgitas ta ja lisas, et tuleks arvestada sellega, et meie kohumised häiriksid kevadperioodil metsaelanikke võimalikult vähe.

Maikuus sünnivad põtradel vasikad, karud liiguvad ringi poegadega, metssigadel on põrsad ja lindudel on pesitsushooaeg.

EJS-i tegevjuhi nõuniku ornitoloog Kaarel Rohu sõnul kehtivad niisugused reeglid ka lindude puhul. "Ei tohiks ligineda linnule, kes on silmanähtavalt erutunud – häälitseb ja käitub ärevalt, teeskleb vigast," selgitas Roht. "Kui aga leiad linnupesa, tuleks uudishimu maha suruda ning ettevaatlikult lahkuda lindude pesitsusterritooriumilt," märkis Roht. "Mõnedel poegadel on kombeks enneaegselt pesast lahkuda, kui keegi neid häirib, seetõttu võivad nad aga kiskjatele kergeks suupisteks saada," lisas ta.

EJS jagab nõuandeid juhuks, kui peaksid siiski metslooma ja poegadega kokku sattuma

  • Kui juhtud kokku metsloomapoegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emasloom sind rünnata.
  • Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.
  • Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metsloomi ja nende poegi ning seeläbi ise ohvriks sattuda.
  • Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või nendega selfisid tegema hakata).
  • Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob tal inimpelgus ning ta tuleb järjest sagedamini majade juurde toitu otsima.
  • Osal metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal.
  • Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid), ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.
  • Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil (1313).
  • Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade (sh lindude) loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.
Märksõnad
Tagasi üles