/nginx/o/2019/05/05/12137705t1he7ec.jpg)
Kui veel paar aastat tagasi puudusid Eestis peitvarad, mida sai täie kindlusega omaaegsete pronksitagavaradena tõlgendada, siis üsna hiljuti jõudis arheoloogideni lõpuks ka esimene Eestist leitud pronksikangidest koosnev metallivaru - leitud Pedassaarest.
Arheoloog ja Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles, et eelmisel aastal tõi hobiarheoloog muinsuskaitseametisse viis metallkangi. Mees oli need leidnud mõned aastad varem, kuid ei saanud toona aru, millega on tegemist.
Kangid tulid välja Lääne-Virumaa ranniku lähedalt Pedassaarest. Kiudsoo sõnul koosneb leid viiest lamekumera ristlõikega pronksikangist. Kangide kaal jääb vahemikku 63-165 grammi, neist kergeim on ilmselt pooleks raiutud. Kokku kaaluvad Pedassaarest leitud kangid umbes pool kilo. Lisaks leiti hiljuti Lääne-Virumaalt veel teinegi analoogne leid.
Kiudsoo sõnul on tegemist väga olulise leiuga. „Tegemist on esimese Eestist leitud pronksikangide tagavaraga,“ ütles ta. Näiteks viikingiajast on seni leitud vaid üks väike pronksikang, mida saab kindlalt dateerida. Kiudsoo nentis, et üksikuid pronksikange on välja tulnud varemgi, kuid neid on tavaliselt väga raske dateerida.
Esialgse hinnangul kohaselt pärinevad äsja Eestis leitud pronksikangid 10-12 sajandist. Mis perioodi need aga tegelikult kuuluvad, näitab alles edaspidine uurimine.
„Uhtna aardeleid andis kinnitust oletusele, et Rooma pronksmünte kasutasid Eesti kohalikud meistrid 3-4. saj. pronksesemete valmistamiseks,“ sõnas Kiudsoo. „Lääne-Virumaa leiud tõestavad, et pronksi toodi muinasaja lõpusajanditel Eestisse ka kangidena.“
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)