Eesti film näitab kaadritagust elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nätuse "Eesti film – kaadritagune elu" plakat.
Nätuse "Eesti film – kaadritagune elu" plakat. Foto: Eesti Kinoliit

Fotonäitus “Eesti film – kaadritagune elu”, mis avatakse Rakvere Teatrikinos neljapäeval, 9. mail kell 16.16, kergitab valget ekraanikangast, et tuua nähtavale filmitegemise varjatud pool.

Kaadritagused pildid juhivad tähelepanu operaatoritele, režissööridele, filmikunstnikele ja kõigile teistele meeskonna liikmetele, kelle töö tulemusena on enam kui saja aasta vältel sündinud eesti filmikunstiteosed.

On ju kodumaine filmikultuur vanem kui Eesti vabariik: esimeste filmikatsetustega alustas Johannes Pääsuke juba 1912. aastal.

Näitus “Eesti film – kaadritagune elu” on koostatud selleks, et tähistada Eesti Kinoliidu 55. sünnipäeva.

Ühtlasi on see kummardus filmitegijatele, kes on aidanud oma visa tööga hoida eesti kultuuri olulisi väärtusi ning on tutvustanud neid ka teistele.

Fotonäitus toob vaatajateni kinoklassika kulissidetagused kaadrid, nähtuna läbi Eesti parimate fotokunstnike kaamerasilma.

“Rongi kupees oli väga vähe ruumi. Kuna operaator ja režissöör olid end sisse pressinud, tuli helitehnikul mahutada ennast võttemeeskonna ja näitlejate jalge alla põrandale,” kõlab fotograaf Martin Lazarevi meenutus Urmas Eero Liivi mängufilmi “Must alpinist” võtetest.

Tagasi üles