Vaade: mis k... koht Aseri?

Anu Viita-Neuhaus. Foto: Meelis Meilbaum

Kui ma esimest korda Aserist läbi sõitsin, oli hilisõhtu ja sadas. Äsja haldusreformis Lääne-Virumaaga liitunud savilinn avaldas mõju: pimedate akendega haigutavad tondilossid jätsid ihuüksi maailmas olemise mulje. Vaikne kohake, milles kummaline kangestus ja nähtamatus. Märkamatult armastab vaikus võtta tuule alla. Nii on juhtunud ka Aseris, kus jamad on tulnud riburada.

Nii et üks aserilane, kes valutab südant kodupaigas pikka aega laiuva masuudireostuse pärast, küsib juba ei tea mitmendat hommikut sotsiaalmeedias, mis kuradi kohas ta elab. Aseris? Kus kohas?

Üleeile Aseri kaunis rannas, kus haises hingematvalt masuudi järele, ütles kohalik mees vaid ühe sõna: bardakk. Kui tabav.

Ma ei oskaks teist sõna kasutada. See masuudireostus elab oma elu juba 2011. aastast, kuid keegi justkui polekski midagi teinud. Või siiski. Praegune omanik Aseri Sadam saab keskkonnainspektsioonilt kaela ettekirjutuse eemaldada saaste ja jääkreostus. Stiilselt saab see järgmisel hetkel, tähtaja kukkumise päeval, kohtus vaidlustatud.

Suurõl juudal suurõmb õigus, ütleb vanasõna. On vastuvõetamatu ja jube mõelda, et teema on kuuks, aastaks, võibolla aastakümneteks kõrvale heidetud. Mind ei rahulda keskkonnainspektsiooni selgitus soorauast, mis muudab vee limaseks ja läikivaks. Miski teeb seda veel. Räägime asjast. Karmis olukorras, mis ähvardab kasvada katastroofiks, peaks viivitamatult reageerima, ei tohiks olla võimalustki veeretada vastutust ära – ei omanikul, vallal ega riigil. Mis hetkel sekkub otsustavalt riik? Kas viimasel? Kui meri on mülkaks muutunud?

Suurõl juudal suurõmb õigus, ütleb vanasõna.

Ääremaa, just nii nimetab enda sünnikohta üks aserilane. Ajast, mil liituti Viru-Nigula vallaga. Ehkki vallavanem Einar Vallbaum ütleb, et Aserisse on võrreldes Kunda ja Viru-Nigulaga kõige rohkem raha paigutatud, pole va krabisev olnud see, mis kohalikke rahuldab. Midagi on jäetud oma rüppe võetuga tegemata. Või kahe silma vahele. Pole olnud võimalust küsida, silmast silma arutada. Miks ei ole vallajuhid inimeste juurde sõitnud ega rahvakoosolekul osalenud?

Raha ei veena, inimesed vajavad vastuseid – miks, mida ja kuidas? Nagu kuulutas vanarahvas: kel kukkur, sel kohus.

PS Pealkiri võiks koosneda ka loos leiduvatest küsimustest Aseri kohta. Kes oskab neile vastata?