/nginx/o/2024/03/28/15971624t1h42c4.jpg)
/nginx/o/2019/05/09/12148570t1h9b5a.jpg)
Rästikud on juba üleval ning liikvel, kuid seni on esimesed kontaktid inimeste ja madude vahel mürgistusteabekeskuse andmetel veel õnnelikult lõppenud.
Terviseamet manitseb rästikuid mitte kiusama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Oluline on teada, et tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes inimese lähenedes enamasti põgeneb," ütles Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. Ehkki peamiselt eeldatakse rästikuga kokku puutumise võimalust metsas, on sama ohtlikud koduaeda jäetud niinimetatud looduslikud pügamata muruga alad. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama.
"Kõige õigem on rästikut nähes lihtsalt ära minna ja ta rahule jätta," ütles Oder.
Rästikutega asustatud piirkondades metsa minnes tuleb valida sobivad jalanõud, olla looduses viibides ettevaatlik näiteks puuõõnsuste uurimisel ja paksu rohu sees liikudes. Üle maas lamavate puutüvede astudes tasub kindlasti hoolikalt ümbrust jälgida.
Rästik võib salvata ka vees olles, sest kuumadel päevadel otsib ta sarnaselt inimesega veest jahutust. Sel juhul hammustab ta ohvrit peamiselt veest välja ulatuvast kehaosast: peast, kaelast või kätest. Pea- või kaelapiirkonda tabanud hammustused on eriti ohtlikud.
Sageli on sündmuskohal madu raske identifitseerida ning võib juhtuda, et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid. Tihti ei põhjusta meie tavaliste rästikute hammustused raskeid tervisekaebusi, kuna alati ei pruugi hammustus olla efektiivne – madu võib oma mürgihammastega ka vaid nahka marrastada. Hinnanguliselt on 10–20 protsenti rästikuhammustustest nii-öelda kuivad hammustused. Lisaks on rästiku hammustusjälg harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on kolm-neli millimeetrit. Ent hammustusest võib jääda ka kolm jälge (kui parasjagu toimub hammaste vahetumine).
Hoolimata sellest, et enamasti pole kannatanute abistamiseks vajalik vastumürgi manustamine, tuleks võimalikult kohe pärast rästikult salvata saamist pöörduda arsti juurde olukorra hindamiseks ja edasiste juhtnööride saamiseks.
Kui rästikuhammustuse hetke oskavad inimesed tavaliselt karta, siis tasuks meeles pidada, et rästiku hammustus on inimesele ohtlik ka kahe kuni nelja ööpäeva möödudes. Sel ajal hakkab tursevedelik (kannatanu kaal võib tursete ajal tõusta isegi kuni 50 protsenti) kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning tekitab taas raskeid tervisekaebusi. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis. Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitu kuud.