/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/10/12152568t1h3d20.jpg)
Uuringufirma Norstat korraldas aprillis küsitluse, mille kohaselt arvab 58 protsenti eestlastest, et nende kaasmaalased vinguvad liiga palju.
Uuring: eestlased virisevad liiga palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tellinud Tele2 turundusdirektori Ines Estrini sõnul tehti küsitlus selleks, et selgitada välja, kas stereotüüp pidevalt virisevatest eestlastest vastab tõele ja kas inimesed ise peavad virisemist probleemiks.
"Virisemine pole alati halb, vaid võib ka elu edasi viia. Kui Tele2 kliendid millegi üle kurdavad, siis me tegeleme probleemi lahendamisega ning see teeb tugevamaks. Näiteks on levi üle kurtmise tulemusena tänaseks kaetud 99 protsenti riigist väga korraliku ühendusega. Kui inimesed kurtsid siduvate lepingute ja leppetrahvide üle, siis lõpetasime need ka ära," rääkis Estrin.
Norstati uuringu kohaselt tunnetas nurisemist ja virisemist suurema probleemina 62 protsenti naisi ja 54 protsenti mehi.
Samuti näitas uuring, et eestlased peavad naisi meestest ülekaalukalt suuremateks nurisejateks. "Huvitaval kombel hindasid naised ise oma sookaaslasi selles osas meestest kriitilisemalt. Kui 60 protsenti mehi pidas naisi suuremateks kurtjateks, siis 69 protsenti naistest arvas nii teiste naiste kohta," rääkis Estrin.
Eagruppidest peeti kõige suuremateks virisejateks vanemaid inimesi ning vaid kolm protsenti arvas, et lapsed vinguvad kõige rohkem.
Selgelt suuremateks kurtjateks peetakse eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi (68 protsenti) kui venelasi (32 protsenti).
Maakondade elanikest suhtusid virisemisse kõige kriitilisemalt viljandimaalased, kellest 81 protsenti arvas, et nende kaaskodanikud kurdavad liiga palju. Kõige vähem pidasid virisemist probleemiks Ida-Virumaa elanikud.