Paide teater kaevab Vargamäel kraavi ja otsib jumalaid

Johannes Richard Sepping (vasakult), Ursel Tilk  ja Joosep Uus kraavikaevamise õpitoas Foto: Paide Teater

Tammsaare muuseumis Vargamäel tuli lavale Paide teatri avahooaja neljas lavastus “Motivatsioonikoolitus – KUIDAS KAEVATA KRAAVI?”, juulis esietendub “Eesti jumalad”.

“Motivatsioonikoolitus – KUIDAS KAEVATA KRAAVI?”, mille on on lavastanud Jan Teevet, tõstatab küsimuse eesmärkide seadmisest.

Lavastus sai algtõuke trupi küsimusest, kust tuleb motivatsioon ja kuhu see siis jälle kaob, pahatihti enne, kui seatud eesmärk saavutatud. Lavastus on suunatud ennekõike gümnasistidele ja põhikooli lõppu jõudnutele, kellel on tuttavad kohustusliku kirjanduse nimekirjad, lugemiskontrollid ja küsimus, miks ometi.

Lavastuse ettevalmistamiseks saatis teater viiele koolile küsimustiku Tammsaare ja tema teoste lugemise kohta ning sai tagasi 245 täidetud ankeeti. “Ühe küsimusega uurisime, mis tunne tekib noorel, kui ta kohtab kohustusliku kirjanduse nimekirjas Tammsaare nime.

Õpilastel oli lubatud valida mitu vastusevarianti ja nii sai selgeks, et 64,9 protsendil vastanuist tekitab Tammsaare nime nägemine uudishimu, ent 60 protsenti märkisid, et neis tekitab kõnealuse kirjaniku nimi hoopis hirmu, ärevust, paanikat või suisa meeleheidet,” ütles lavastuse produtsent Harri Ausmaa.

Paide teatri trupp usub, et pärast lavastuse vaatamist ei tundu “Tõe ja õiguse” või mõne teise Tammsaare teose lugemine enam sedavõrd hirmutav. Enamgi veel – lugemisest saab eesmärgistatud tegevus. Tammsaare muuseumi rehe all astuvad kraavikaevamise motivatsioonikoolitusel publiku ette Paide teatri näitlejad Ursel Tilk, Johannes Richard Sepping ja Joosep Uus.

Paide teatri suve Vargamäel jätkab 25. juulil Tammsaare muuseumis esietenduv suurlavastus “Eesti jumalad”, kus Paide teatri noored mehed, Peeter Volkonski, näitlejannad Maarja Mitt ja Ilo-Ann Saarepera (Ugala) küsivad, mis maa see on, kus me elame. “Laename Tammsaarelt mõtteid ning vaatame peeglisse. Sealt vaatab meile vastu...eestlane! Jah, just, seesama eestlane, kes laulupeol pisarsilmi mesilastest laulab ja pärast naabrilegi tere ei ütle. See, kellel on neli liisingut ja kaks kiirlaenu ja auto, milles neljarealisest Tartu maanteest unistada. See, kelle laps on PISA testides maailma parim. See, kelle rahvuskangelane siililt sõjatõdesid õpib. See, kes sünnipäeval Merevaiku Kirde saiale määrib ja Saku Originaali peale rüüpab. Ja see, kellel on autos kummikud ja seeneämber olemas isegi keset talve – sest mine sa tea, äkki on kuskil veel mõni hiline puravik peidus,” mõtiskleb lavastaja Jan Teevet.

“Eesti jumalad” on Paide teatri aplaus 101-aastasele Eestile ja eestlasele, kes siin juba tuhandeid aastaid kive ja kartuleid on korjanud. Lavastus on vaatemänguline pilguheit peeglisse, kust vaatab vastu eestlane ühes oma jumalatega. Vargamäe veerel küsib teater suveõhtuti just niisamuti nagu Põrgupõhja Jürka, kas ja kuidas võib eestlane õndsaks saada.