Kiri: kõigi Eesti avaldus

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Võibolla tundub sulle praegu lihtsam vooluga kaasa minna ja suu pidada. Võibolla oled loobunud oma põhimõtete kaitsmisest lootuses, et vähemalt sina ja sinu lähedased tulete tervena välja. Võibolla loodad sa, et see on vaid ajutine. Võibolla tundub sulle, et pingutad üle, asi polegi nii hull, tegelikult läheb ju kõik vanaviisi edasi, midagi hirmsat ei ole ju juhtunud. Aga kui sa enda sisemise vabaduse ära annad ja käega lööd − siis juhtub.

See pole enam sama Eesti. Jah, me jääme Euroopasse ja koalitsioonileping lubab sõbralikkust. Aga me ei näe seda. Me ei tunne seda. Meie väärtuste ruum on hakanud kiiresti muutuma ning seda on märgatud ka välismaal. Juba nüüd. Juba praegu. Kuid seda kriisi ei saa lahendada peaminister, uus valitsus või poliitikud. Meie väärtuste murenemist ei peata ajakirjandus või korporatsioonid, meie riigi välispartnerid või keegi teine. Selle peame lahendama meie. Meie, kes me kardame. Meie, kes me käega lööme. Meie, kes me oleme liiga mugavad selleks, et midagi teha.

Eesti riigi väärtused algavad Eesti inimestest. Kui sina annad alla, siis annab alla ka Eesti. Sisemist vabadust saab igaüks meist hoida vaid ise. Ükskõiksus ja minnalaskmine on nii iseenda kui ka meie riigi reetmine. Sul võib olla kõik praegu hästi. Aga kellelgi sinu lähedal on juba praegu halvem, kui tal oli varem. Tema vabadused on piiratud. Ta ei ole vaba. Ja kui sina ei aita teda, ei ole ka sina vaba. Tee midagi.