Loomi pole alati vaja päästa, küll aga märgata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Loomapäästegrupi Lääne-Viru eestvedaja Erko Elmik koos oma kolmejalgse truu sõbra Champsiga, kes on päästetud halva loomapidaja käest.
Loomapäästegrupi Lääne-Viru eestvedaja Erko Elmik koos oma kolmejalgse truu sõbra Champsiga, kes on päästetud halva loomapidaja käest. Foto: Vladislav Musakko

Tööpäeva hommikul astub Erko Elmik oma Väike-Maarjas asuva kodu uksest välja koos kolmejalgse sõbra Champsiga, kes temast sammugi maha ei jää. Koos sõidetakse Tapa autobussiparki tööle – Erko teeb keretöid, Champs hoiab tal silma peal. Vabal ajal aga käiakse nende kodust 50 kilomeetri raadiuses loomapäästegrupile laekunud väljakutsetel. Ikka koos.

Champs ei jäta kedagi ükskõikseks. Truuduse kehastus koeranahas. Esialgu võib jääda isegi märkamatuks puuduv jalg.

Champs jõudis Erko Elmiku pere juurde loomapäästegrupi hoiukodusse poole aasta eest üsna räbalas seisus. Endine omanik tõi koera loomade kiirabisse. Meedikud aga teavitasid loomapäästegruppi, sest koeral oli ka puremismärke. “Selgus, et omanik tegeles koerte suguluspaaritamise ja müügiga, tal oli välja aretatud oma tõug. Ta müüs kutsikaid näiteks Põhjakeskuse ukse ees,” räägib Erko.”Ühtekokku loovutas ta üheksa koera, aga see polnud kaugeltki kõik.”

Tagasi üles