/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)
/nginx/o/2019/05/15/12165906t1h319a.jpg)
Politsei testib aktiivselt uusi vormikaameraid, millega patrullpolitseinikud salvestavad oma toimingud ning koguvad tõendeid.
Patrullpolitseinikud testivad vormikaameraid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on patrullpolitseinike kasutusse antud 150 kaamerat ja aasta jooksul neid lisandub. Vormikaamera kinnitub vormivestile ning sellega salvestab politseinik toiminguid, mida turvalisuse tagamisel teeb.
Vormikaamerate projekti juhi, PPA juhtivkorrakaitseametniku Kristjan Toomi sõnul aitavad salvestised edasi anda politseisündmuste olustikku ja neid saab kasutada ka tõendina. "Mõnikord võib ainuüksi kaamera kasutamine osalisi rahustada ning olukorra eskaleerumist ära hoida. Samuti saame vormikaamera salvestisi hiljem kasutada süüteomenetlustes või kaebuste lahendamisel," rääkis Toom.
Politseinik võib salvestada iga talle seadusega lubatud toimingu: vestluse, sõiduki läbivaatuse, sunni rakendamise, eravaldusse sisenemise või muu.
"Inimene võib politseiga kohtudes eeldada, et vormikaamera töötab, kuid soovitame politseinikel enne salvestusnupu vajutamist sellest veel kord teada anda," ütles Toom. Ta rõhutas, et politseinikke on juhendatud võtma arvesse ka ohvri abitut seisundit. "Šokis, vigastatud või muus delikaatses olukorras kannatanute puhul tuleb lisaks menetluse huvile kindlasti lähtuda ka inimväärikuse kaitsest," lausus ta.
Politseinikel pole kohustust kaamerat kasutada. "Iga politseinik otsustab, millal kaamera sisse lülitada ja millist toimingut salvestab. Salvestise puudumine ei tähenda, et süüteomenetlust läbi viia ei saaks," selgitas Toom.
Seadmete soetamise eelarve oli 200 000 eurot ja keskmine andmete säilitamisega seotud kulu on vähemalt 75 000 eurot aastas, kuid see sõltub kaamerate arvust ja salvestuste mahust.