Kuidas saab Eesti võitu “eurobürokraatiast”?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiri lugejalt.
Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Milleks meile Euroopa? Mida on Euroopa meie jaoks ära teinud? Kas need bürokraadid peale banaanide mõõtmise ja omaenda palga ka millestki muust hoolivad, küsib Euroopa Parlamendi endine nõunik ja Euroopa E-kaubanduse Liidu tegevjuht Triin Saag (Eesti 200). Igal olukorral elus on kaks tahku. Ka Euroopa Liiduga on nii. Võime keelduda dialoogist ja lahkuda arutelulauast, võime osaleda läbirääkimistel ning proovida asju enda kasuks tööle panna.

Euroopa Liit on nagu korteriühistu koosolek. Võime otsustada seal mitte osaleda, sest seal räägitakse igavatel ja ebameeldivatel teemadel, nagu näiteks torustiku vahetamine või auk katuses. See võib kaasa tuua rahalisi väljaminekuid ning võibolla peame kuulama naabri karjumist, kuidas kõik teised on süüdi. Või on siis süüdi koosoleku juhataja – see laisk bürokraadist haldur!

Aga võime ka otsustada koosolekul osaleda, et seista oma tõekspidamiste eest, avaldada oma arvamust, proovida naabrit rahustada ning leida lahendus, mis kõiki enam-vähem rahuldab. Nii on ka Euroopa Liidus. Jah, osal on suurem korter ja seetõttu võetakse neid rohkem kuulda, sest nad ka maksavad rohkem. Sellegipoolest saavad koosolekul kõik kaasa rääkida, ja kui vaja, on võimalik joonduda teiste väikeste korterite omanikega suure vastu, et saavutada torustiku vahetamisel ühine ja sobiv lahendus. Keda kohal ei olnud, temal ei ole mõtet hiljem hädaldada, et naabertrepikojas pirn ära vahetati.

Tagasi üles