:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2019/05/16/12169793t1h9428.jpg)
Venevere küla tähistab eeloleval laupäeval küla esmamainimise 485. aastapäeva külapäevaga MTÜ Venevere Haridus- ja Kultuuriselts eestvedamisel.
Venevere küla tähistab esmamainimise 485. aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päev algab kell 14 tegevustega lastele, kes saavad meisterdada, kokata ja koos toredalt aega veeta. Peale mängulisi tegevusi istutavad Venevere piirkonna lapsed parki puid.
Kell 17.30 annab seltsimajas kontserdi ansambel Öösorr ning kell 20 kutsub rahva tantsule ansambel Väliharf.
Eespool nimetatud seltsi eestvedaja Eerik Lumiste sõnul toimus eelmine külapäev 15 aastat tagasi ning siis oli tähtpäeva tippsündmuseks Heino Rossi raamatu "Venevere" esitlus. "Seekord me raamatut välja ei anna, sest oleme neid vahepeal avaldanud kuus," rääkis Lumiste ja lisas, et külapäeval oodatakse rohket osavõttu nii Veneveret ümbritsevatest küladest kui ka kaugemalt.
Venevere külas elab praegu üle 110 inimese.
Lumiste selgitas, et Veneveret on esimest korda mainitud 1534. aastal, kuid võib arvata, et elu tekkis seal kandis juba 1800 aastat tagasi. Seda kinnitab Venevere lähedal Luusikal asuv kahekümne lohuga kultusekivi. Et kividesse lohkude tegemise tava hääbus kolmandal sajandil, pidi seal juba enne küla olema.
Ilmselt on Venevere küla kujunemisel olnud aluseks Avijõgi oma kalarohkusega. Jõgi oli veerikas ja tugeva vooluga, seetõttu sai seal parvetada puid, rajada veskeid. Räägitakse, et jõgi on oma nime saanud havide rohkusest, mis tõesti nii ka kuni õgvendamiseni oli. Aga et eestlane ei häälda sõna alguses olevat h-d, kujuneski Havijõest Avijõgi.